13.11.2017 Esmaspäev
Septembri maksebilansis andsid tooni finantskonto tehingud
Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta septembris 76 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 116 miljonit eurot, mis on 14 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi. Kaupadeeksport kahanes 1% ja import kasvas 2%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes aasta võrdluses 32 miljoni euro võrra ja oli 53 miljonit eurot. Teenuste konto ülejääk ulatus 169 miljoni euroni, suurenedes aastaga 18 miljoni euro võrra. Teenuste eksport kasvas 7% ja import 5%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 4 miljoni euro võrra ja oli 40 miljonit eurot.
Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 76 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.
Maksebilansi finantskontot mõjutasid enim krediidiasutuste struktuurimuudatused, mille tulemusel vähenesid krediidiasutuste finantskonto netokohustused välismaailma vastu 440 miljoni euro võrra. Samal ajal asendusid ettevõtete senised laenukohustused residentidest krediidiasutuste vastu kohustustega välismaa krediidiasutuste vastu.
1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt.
Märksõnad
