Danske Marketsi Balti vanemanalüütik Violeta Klyviene ütles, et Eesti inflatsioonihüpe oli tõeliselt ootamatu. "Tulemus oli märkimisväärselt kõrgem kui meie prognoositud 3,4-protsendine aastane tõus ja konsensusprognoos 3,5%. Tundub, et Euroopa Keskpank tundis põhjendatult muret Eesti inflatsiooni jätkusuutlikkuse pärast."

Nagu oli arvata, kerkisid tarbijahinnad Klyviene sõnul toiduainete hinnatõusu tõttu. Samuti oli hinnatõusu oluline komponent hooajaline faktor, nagu tänu uutele sügiskollektsioonidele kõrgemad riiete ja jalatsite hinnad.

Toiduainete hinnatõusu ulatus oli analüütiku hinnangul siiski väga üllatav. Ta märkis, et toidukaubad jätkavad kallinemist ka edaspidi, viidates Tallinna kauplustes eelmisel nädalal tõusnud piima hinnale.

Klyviene lisas, et toiduainete maailmaturuhindade tõus muutub Balti riikide inflatsioonile uueks riskiteguriks. "Samas tundub, et globaalne trend või halb ilm on lihtsalt ettekääne Baltimaades toiduainete hindade tõstmiseks. Meie majandusi mõjutavad välised hinnašokid palju suuremas ulatuses kui teisi arenevaid turge. Peamised toiduaineturu osalised tõenäoliselt kuritarvitavad oma turuvalitseja positsiooni."

Klyviene märkis, et sarnased on arengud ka Leedus. Balti riikide konkurentsiametid peaksid selle küsimusega tema hinnangul aktiivsemalt tegelema.

Ka Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri sõnul ületas hinnatõus tugevalt ootusi.

"Kuigi osaliselt oli tegemist ootuspäraste ja põhjendatud hinnatõusudega, näiteks soojusenergia puhul, siis päris selgelt on näha, et mitmetes valdkondades ei tööta konkurents piisavalt efektiivselt hindu alandavalt. Võimalik, et mõnedki ettevõtjad leidsid peale positiivse majanduskasvu numbri avaldamist, et nüüd võib juba hindu tõstma hakata," rääkis Lauri.

Lauri hinnangul on tarbijate võimalused ja valmisolek kulutusi suurendada siiski napid, ennem võib rääkida sellest, et tarbijad püüavad endiselt raha kokku hoida. "Seega tähendab esmatarbekaupade ja -teenuste kallinemine seda, et teised hinnad peavad lähiajal langema. Ega selline reageerimine kohene ei ole, mistõttu võib arvata ka, et tarbimise kasv nihkub kaugemale ning see teeb siseturule orienteeritud ettevõtete elu raskemaks."

Analüütiku sõnul kannatavad enim need firmad, kes ei tooda esmatarbekaupu ja -teenuseid või ei tegutse väheste osalejatega turul, seega eriti väikeettevõtted.

"Karta võib, et aastane hinnatõusu kiirenemine jätkub veel sel aastal ja ilmselt ka 2011. aasta alguskuudel. Väga palju sõltub sellest, kui paljud ettevõtted otsustavad kasumit teenida hinnatõusuga ja kui paljud käibe kasvuga," lisas Lauri.

LHV Panga analüütik Nils Vaikla ütles, et tarbijahinnaindeksi kuine tõus septembris on viimase poolaasta suurim tõus. Inflatsiooni septembrikuu kiire kasv oli tema sõnul oodatust kindlasti suurem.

Vaikla sõnul andis toidu, jookide, tubaka ja eluasemega seotud hindade kasv kolm neljandikku tarbijahinnaindeksi tõusust. Ka tema märkis, et kuises võrdluses oli oluliseks hinnatõusu põhjuseks ka riiete ja jalatsite kallinemine, mille hinnad kerkisid augusti soodusmüükide lõppemise järel. "Selgelt enim panustas tarbijahinnaindeksi kasvu toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus, mille põhjustasid valdavalt välistegurid."

Vaikla hinnangul püsib tarbijahinnaindeks selle aasta järgnevatel kuudel kõrgel, tõenäoliselt jätkavad hinnad aastases võrdluses kerkimist.

Eesti Panga teatel on viimase kuu jooksul loodud hinnatõusu kuvandi tõttu järgnevatel kuudel inflatsiooni kiirenemise risk suurenenud. Toiduainete kallinemise peamiseks teguriks on osaliselt kindlasti eksporditurud, sest hinnad on maailmaturul märkimisväärselt tõusnud, aga samas ei saa välistada ka juurdehindluste suurendamist kodumaise tootmisahela ja kaubanduse erinevates osades. Kodumaiste hinnasurvete tugevnemisest annab muuhulgas märku riiete ja jalatsite suur hinnahüpe, mis ulatus augustiga võrreldes 4,3 protsendini.

Kuigi lähikuudel on suurenenud inflatsiooni kiirenemise oht, ei ole keskpanga hinnangul põhjust arvata, et inflatsioon jääks järgnevatel aastatel kiireks. Keskpanga prognoosi kohaselt peaks inflatsiooni kasvutempo hakkama järgmise aasta esimeses pooles alanema ja jääma vaid mõnevõrra kiiremaks euroala keskmisest.

Rahandusministeerium teatas, et septembri hinnatõusu taga on peamiselt rahvusvahelistel turgudel toimuv, mis Eesti majanduse väiksuse ja avatuse tõttu tähendab, et väliskeskkonna hinnamuutused kanduvad jaehindadesse kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Ka ministeerium märkis, et inflatsioon kiireneb lähikuudel, põhjuseks toiduainete kallinemine. Teraviljahinnad on välisturgudel viimastel kuudel oluliselt tõusnud ja piimatoodete eksport hoogustunud. Viimane omakorda survestab hindu koduturul ja sellega suurendavad piimatöösturid märgatavalt oma kasumimarginaali. Olukorras, kus sisenõudlus on veel nõrk ja sissetulekud langevad, võib marginaalide suurendamine viidata nõrgale konkurentsiolukorrale.

Statistikaameti teatel tõusis tarbijahinnaindeks 2010. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga neli protsenti ja võrreldes tänavu augustiga 0,8%. Kaubad olid eelmise aasta septembriga võrreldes 4,5% ja teenused kolm protsenti kallimad. Toidukaup oli seitse protsenti ja tööstuskaup 2,2% kallim.

Rahandusministeeriumi teatel kiirenes inflatsioon euroalal esialgsel hinnangul septembris aastases võrdluses 1,8 protsendini, mis on selle aasta kõrgeim.