Kuigi septembris oli ekspordi aastatagune võrdlusbaas eelneva kuuga võrreldes juba kõrgem, suutsid Eesti ettevõtted veelgi suurendada oma ekspordimahtusid, mistõttu jätkus ekspordi kasvutempo kiirenemine. III kvartali kokkuvõttes kasvas eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 37%.
Ekspordinõudluse hoogne taastumine on endaga kaasa toonud ka impordimahtude kiire kasvu, mis ulatus septembris aastases võrdluses 35%ni, sest suur osa eksportkaupade valmistamiseks vajalikke pooltooteid ja materjale tuuakse sisse. III kvartali impordi kasv oli 31%.
Ekspordi- ja impordihinnad jätkasid septembris samuti tõusujoonel, millest tulenevalt kasvas eksport püsivhindades aastaga 30% ja import 25%. Augustikuust oli ekspordi ja impordi maht vastavalt 18% ja 11% võrra suurem. See viis kaubavahetuse bilansi puudujäägi taas väga madalale tasemele (-0,2 mld krooni). III kvartali väliskaubanduse defitsiit oli 1,9 miljardit krooni, mis oli viimati nii väike 1995. aasta samas kvartalis.
Septembris vedasid ekspordi kiiret kasvu masinad ja seadmed, mille müük välisturgudele kasvas aastaga ligi kaks korda. See tõstis nende osatähtsuse koguekspordis veerandini. Enam kui kolmandiku masinate ja seadmete ekspordist moodustasid mobiilsideseadmed, sh tugijaamad, mida eelmise aasta septembris veel ei eksporditud. Samas näitasid jõudsat kasvu enamik teisi kaubagruppe, vaid mineraalsete kütuste ja keemiatoodete eksport oli väikese kasvuga. Metallide ja metalltoodete väljavedu suurenes aastaga 1,7 korda, kuid nende kiire tõusu taga oli veel ka aastatagune ülimadal võrdlusbaas ja metallide hinnatõus maailmaturul. Koguekspordiga samas tempos kasvas puidu ja puittoodete, loomsete toodete, tekstiili ja tekstiiltoodete ning paberi ja pabertoodete väljavedu.
Impordis toimusid septembris sarnased muutused ekspordiga. Masinate ja seadmete sissevedu kasvas aastaga samuti ligi kaks korda, tõstes nende osatähtsuse koguimpordis enam kui veerandini. Metalle ja metalltooteid toodi sisse poole võrra rohkem kui aasta tagasi. Ka autode import on hakanud jõudsalt kosuma (kasv 1,6 korda), mis annab märku sisenõudluse taastumisest. Sarnaselt ekspordile oli kütuste sissevedu madala kasvuga. Samas on hea tõdeda, et just kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamiseks vajalike pooltoodete sisseost kasvatab importi.
Oktoobris võib prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude jätkuvat tõusu. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt oktoobris küsitletud tööstusettevõtetest juba veerand ootas tavapärasest suuremaid eksporttellimusi, sarnaselt septembriga jäi 56%-l ettevõtetest tellimused tavalisele tasemele ja ligi viiendik prognoosis veel tellimuste jäämist alla tavalise taseme. Ettevõtete kindlustunde indikaator tõusis 7 punktini, mis oli võrdne augustikuu näitajaga.
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
