Reformierakonna liikmed esitasid esmaspäeval Sesterile arvukaid küsimusi maksukoormuse tõusu kohta, edastas riigikogu pressiesindaja. Arupärijad viitasid möödunud aasta lõpus toimunud pressibriifingule, kus ajakirjanikele jagatud olulisemate makromajanduslike näitajate loetelus oli kirjas, et maksukoormus tõuseb 2017. aastal 0,6 protsendipunkti 35 protsendini SKP-st. Arupärijad soovisid teada, kas uus riigieelarve strateegia näeb samuti ette maksukoormuse tõstmist 2018 ja sellele järgnevatel aastatel.
Sesteri sõnul tugineb riigi eelarvestrateegia aastateks 2018–2021 rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadprognoosil, mis valmib aprillis.
"Seega on paraku veel vara öelda, milliseks kujuneb maksukoormus uue prognoosi kohaselt. Nimelt sõltub maksukoormus mitte üksnes maksumäärast, vaid ka tegelikest maksulaekumistest ning samuti sisemajanduse koguprodukti prognoositavast suurusest, ses tegemist on nende kahe numbri jagatisega," ütles Sester. Ta lisas, et kui vaadata uue valitsuse vastuvõetud ja planeeritavaid maksumeetmeid, siis näiteks küpsete ettevõtete madalam maksumäär kasumi jaotamiselt, millelt on rakendamise esimestel aastatel planeeritud suuremaid maksulaekumisi, on hoopis kokkuvõttes maksulangetus, mis motiveerib ettevõtjaid rohkem kasumit jaotama, hoolimata sellest, et ta esimestel aastatel toob eelarvesse suuremat lisatulu ja sealt omakorda statistiliselt maksukoormuse tõusu.
Sester märkis, et suuremad meetmed, mis mõjutasid mullust ja tänavust maksukoormust, olid alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõusu ajatamine veebruarisse, alkoholiaktsiisi täiendav tõstmine, diislikütuse tõusu tühistamine tuleval aastal, sotsiaalmaksu langetamisest loobumine, majutusteenuste käibemaksu tõusust loobumine ning möödunud aasta dividendide jäägi nihutamine detsembrisse.
Sester tõi välja, et tänavu on maksukoormus 35 protsenti, 2018. aastal 35,8 protsenti, 2019. aastal 35,6 protsenti ning aastaks 2020 langeb maksukoormus 35,2 protsendini. Samal ajal on tööjõu efektiivne maksumäär tänavu 34,3 protsenti, 2018. aastal 33,9 protsenti, 2019. aastal 34,1 protsenti ja 2020. aastal 34,2 protsenti.
"Arupärimisele antud vastused ja järgnenud arutelu läbirääkimiste käigus vallandas emotsionaalse diskussiooni maksukoormusega seotud asjaolude kohta," sõnas riigikogu pressiesindaja.
