Tagamaks korteriomanike, kelle eluruum asub liitsihtotstarbega maal, võrdne kohtlemine võrreldes korteriomanikega, kelle eluruum asub täielikult elamumaal, tuleb muuta maamaksuseadust nõnda, et liitsihtotstarbega maal asuvates eluruumides elavad elanikud vabastatakse maamaksust ka äri- ja sotsiaalmaa osa eest, märgib rahandusminister kabinetiistungi memos.
Vabastust plaanib minister 1500 ruutmeetri ulatuses tiheasustusega ja kahe hektari ulatuses hajaasustusega alal. Kortermajas asuvate äriruumide omanike maksukoormust muudatus ei mõjuta, sest nad jäävad ka edaspidi maamaksu maksma nii neile kaasomanikena kuuluva elamumaa kui ka ärimaa mõttelise osa eest, märgib rahandusminister.
Sesteri hinnangul tuleb selleks, et tagada kaasomanike, kes ei ole jaganud neile kuuluval kinnistul asuvat ehitist korteriomanditeks, võrdne kohtlemine nendega, kes seda teinud on, muuta maamaksuseadust ja anda igale kaasomanikule maksusoodustust kuni 1500 ruutmeetri eest.
Positiivsetest aspektidest toob rahandusminister välja, et tagatakse võrdne kohtlemine ning väheneb vastavalt liitsihtotstarbega maal elavate ning kaasomanike maksukoormus. Negatiivne on Sesteri hinnangul aga, et liitsihtotstarbega maa maksuvabastus vähendab kohalike omavalitsuse tulusid kokku 1,2 miljonit ja kaasomanike vabastus 340 000 eurot.
Kaasomanike maamaksuvabastusega võib kaasneda ka asjaolu, et nood saavad eelise sama suurel paiknevate individuaalomanike ees, ehkki ebavõrdne kohtlemine korteriomanikega võrreldes saab kõrvaldatud. Lisaks muutub mõlema muudatusega keerukamaks maksuvabastuste haldamine.
Siiski soovitab Sester valitsusel säärased muudatused kehtestada ning paneb ka ette anda rahandusministeeriumile ülesanne valmistada ette omavalitsustele maamaksust saamata jäänud tulu kompenseerimise mehhanism, teatas BNS.
