Eestis tehtud laboriuuringule tuginedes kahtlustab veterinaar- ja toiduamet ühel Saaremaa lihaveisel sinikeeltõve, mille tõeksosutumine lõpetaks Eesti veiste ekspordi Türki ja Venemaale, kirjutab Saarte Hääl.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärtel selgitas lehele, et juhtum tuli ilmsiks juhuslikult, kui veisekasvataja plaanis loomi müüa välisriiki, mis nõuab uuringuid ka sinikeeltõve suhtes, vahendab BNS. Kahtluse aluseks on paar nädalat tagasi võetud proovi esmased laboriuuringud, aga praeguseks on proov saadetud kinnitamiseks Inglismaale referentlaborisse, millel on suur kogemus ja täpsed meetodid.
Proovi analüüsi tulemus peaks selguma selle nädala lõpus, lausus Pärtel, kelle sõnul pole Eestis kunagi varem sinikeeltõve tuvastatud. Ka antud juhul uuriti palju rohkem loomi, kuid kõik ülejäänud olid tema kinnitusel haigusest puhtad.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhataja Tanel Bulitko ütles lehele, et positiivne proov tähendaks Eestile veiste ekspordi kohapealt suurt õnnetust.
"Sellest võib tulla Eesti loomakasvatajatele väga raske tagasilöök," selgitas Bulitko, kelle sõnul toob sinikeeltõve tuvastamine Eestile kaasa ekspordipiirangud kolmandatesse riikidesse. Sellega lõppeks päevapealt veiste eksport Türki ja Venemaale.
Türgi kokkuostjate huvi Eesti veiste ja ka lammaste vastu tuleneb suuresti tõsiasjast, et Eesti on Läti ja Leedu kõrval üks väheseid riike, kus sinikeeltõve pole seni diagnoositud. "Euroopa turg küll jääks, kuid Euroopa turgudele pääsemine on meile üsna keerukas," rääkis Bulitko.
Eesti Lambakasvatajate Liidu juhatuse esimees Ell Sellis ütles lehele, et positiivne laboriproov toob kaasa täiendavad lammaste vaktsineerimise ja uuringute kulud. Vallanduda võib siinsete lambakasvatajate jaoks negatiivne ahelreaktsioon.
Leht kirjutab, et viimase aja kokkuostuhindade eest tuleb paljuski tänada türklasi, sest nende pakutud kokkuostuhinnad sunnivad ka Euroopa riike Eesti lammaste eest rohkem raha välja käima. Türklased maksavad meie lammaste eest head hinda ka seetõttu, et Eestis pole loomataude. Seega võib sinikeeltõbi Eesti lambakasvatajate toodangu väärtust nii Türgi kui Euroopa kokkuostjate silmis tublisti langetada.
Nii Bulitko kui Sellis olid ühel meelel, et praegu on veel vara paanikat tekitada ning mõistlik on ära oodata Inglismaa labori ametlik vastus. "Meie labor on sellele uurimismeetodile akrediteerimata ja veterinaarid ütlevad samamoodi, et nad ei ole haiaguse avastmises veel väga kindlad," lausus Bulitko.Lammaste katarraalne palavik ehk sinikeel on eriti ohtlik lammastel ja veistel esinev viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, keele ja suuõõne limaskesta venoosne liigveresus ning nekrootiline haavandumine, sõrapõletik ja skeletilihaste düstroofia. Viirus ei kandu otseselt üle haigelt loomalt tervele, vaid levib põhiliselt habesääskede vahendusel. Karjast kõrvaldatud haigete loomade eest maksab Eesti riik kompensatsiooni.
