Riikide õigusesse on tähtajaks üle võtmata keskmiselt 1,2% siseturudirektiividest. 2010. aasta novembris oli see näitaja 0,9%. Ainsa liikmesriigina on Eesti näidanud, et hoolimata rasketest aegadest on siiski võimalik jääda ülevõtmisel samale tasemele või seda isegi kiirendada. Liikmesriikidel on vaja teha kiiresti veelgi suuremaid jõupingutusi ELi seaduste ülevõtmisel, et Euroopa väljatoomine majandusseisakust ei pidurduks ELi seaduste rakendamata jätmise taha.
Kui üks või mitu liikmesriiki ei suuda ELi seadusi üle võtta oma riigi seadustesse, jätab see augu ELi õigusraamistikku, põhjustades killustumise. Järelikult kannatavad kõigi liikmesriikide majandushuvid, kui üks liikmesriik ei täida oma kohustusi.
Samas on ELi õigusnormide kohaldamisega seotud rikkumiste arv vähenenud 2007. aastast veerandi võrra ning liikmesriigid on suutnud vähendada keskmist aega, mis kulub ELi direktiivide ülevõtmiseks riikide õigusesse 5,5 kuuni. Kõige rohkem komisjoni algatatud rikkumismenetlusi on endiselt seotud Belgiaga, kellele järgnevad Kreeka ja Itaalia. Kui võtta arvesse kõiki jõustamisindikaatoreid, on Malta ja Läti jätkuvalt kõige edukamad ülevõtjad.
Siseturu volinik Michel Barnier: „Ei ole mingit kahtlust, et ühtne turg on meie majanduse uue kasvu mootor. Kui me tõepoolest tahame kasutada ühtse turu potentsiaali, et saada majandus tagasi rööbastele, on meil vaja tagada, et seadused on õigesti üle võetud ja et neid ka tegelikkuses kõikjal rakendataks. Veel on arenguruumi.”