Jätkuvalt madalad baasintressid soodustavad pikaajalist laenamist.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil on Eesti elanike hinnangud riigi üldisele majandusolukorrale, tööturule ja enda säästuprognoosile varasemast optimistlikumad. Järgmise aasta jooksul usutakse pigem riigi majandusolukorra paranemist või püsimist samal tasemel. Vähenenud on nende perede osakaal, kellel on raskusi rahalise toimetulekuga – kui eelmise aasta novembris oli ots-otsaga kokkutulevaid leibkondi 54%, siis käesoleval aastal 47%. Leibkondade säästmisvõime on aga hoogsalt kasvanud ja jõudnud kriisijärgse aja kõrgeimale tasemele.
Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ning on tõusnud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5%. Reaalpalk suurenes samal ajal aga 5,6%. Tarbijahinnaindeks oli novembris möödunud aasta sama ajaga võrreldes 0,6% madalam. „Paljud kaubad ja teenused – sealhulgas mitmed leibkonna peamised kuluallikad, näiteks toidukaubad, kütus ja transport - on aastatagusega võrreldes veidi odavnenud. Palgakasv ja tarbijahinnaindeksi langus loovad seega inimestele paremaid võimalusi nii tarbimiseks kui ka raha kõrvalepanekuks,“ ütles Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Lee Maripuu.
Tööturu, üldise majandus- ja laenukeskkonna üpriski hea seis avaldab mõju nii laenu soovijate arvule kui pakkumise tingimustele, Eesti Panga laenustatistika näitab ka võlgujäädud laenude vähenemist. „Eelneva põhjal võib arvata, et piisava sissetulekuga inimeste hulk, kes saaksid endale lubada pikaajalisi finantskohustusi ja tunda huvi uue eluasemelaenu võtmise vastu, on võrdlemisi suur,“ nentis Maripuu. Eraisikute jaoks teevad laenuturu atraktiivseks jätkuvalt madalad intressid. 6 kuu EURIBOR on viimase aasta jooksul langenud 0,2%-ni ja kodulaenude intressid püsivad seetõttu madalal tasemel. 2014. aastal jäi kodumajapidamistele antud pikaajaliste eluasemelaenude intressimäär 2,36-2,63% piiresse. Soodsaid laenutingimusi tasub ära kasutada pere elujärje parandamiseks, kuid lähtuma peaks eelkõige vajadusest ning alles seejärel võimalustest. Arvesse peab võtma ka kinnisvaraturu üldist olukorda – näiteks Tallinnas on kinnisvara
hinnatõus olnud üpris hoogne. „Pikaajaliste finantskohustuste võtmise kuldreegliks on, et laenumaksed ei ületaks mugava toimetuleku piiri – üldiselt mitte rohkem kui 30-40% leibkonna sissetulekust. Alati peab mõtlema ka võimalikule olukorra pöördumisele ja toimetulekuks vajaliku
rahapuhvri tekitamisele,“ sõnas Maripuu ja lisas, et ideaaljuhul võiks mustadeks päevadeks kogutud sääste olla umbes kolme kuu sissetuleku jagu.
Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse 2014. aasta elanikkonnaküsitlused näitasid, et Eesti inimeste säästmiskäitumine on paranenud - tulevikku ja oma majanduslikke võimalusi nähakse varasemaga võrreldes pigem soodsas valguses. Samas selgus, et kuigi säästjate arv on
käesoleval aastal kasvanud, ei ületa rahatagavara enamasti 1000 eurot. „Selles valguses võiks sissetulekute suurenedes või ühekordseid
lisatasusid, näiteks aasta lõpus jõulupreemiat või tulemustasu saades mõelda sellele, et osa raha tarbimise kõrvalt ka säästmisse suunata. Nii on ka uuele aastale vastuminek majanduslikus mõttes kergem,“ tõdes Maripuu.
