30.10.2018 Teisipäev
Sutter: elektrituru piirikaubandus on võrreldav Läti alkoralliga
Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on süsihappegaasikvootide kiire hinnatõus ja Venemaa ebavõrdne gaasihinnastamine tekitanud elektriturul ulatusliku piirikaubanduse Venemaaga.
"Baltimaade elektripiirkonda imporditava Venemaa elektri osakaalu suurenemine on väga suures korrelatsioonis süsihappegaasikvoodi hinnatõusuga," ütles Sutter Eesti Energia kolmanda kvartali tulemuste esitamisel. Impordi kasvu põhjuseks on Venemaa elektri odavam hind, kuna Venemaal süsihappegaasi kvootidega seotud kulusid ei ole.
"Selleks maksustame end turult välja, et siis Venemaalt toodetud energiat sisse osta. See on nagu Läti alkoralli: unustame ära, et meil on piiritagune konkurents olemas. Ka Soomes on olukord sarnane," lisas Sutter.
Lisaks kvootide puudumisele teeb Sutteri sõnul Venemaa elektri kohalikult toodetuga võrreldes odavamaks gaasi hinna erinevus. Nimelt on Venemaa gaas Venemaa gaasielektrijaamadele odavam, kui gaasi Euroopa Liitu (EL) müüakse.
Viimase paari aastaga on süsihappegaasi kvoodi hind mitmekordistanud ning on püsima jäänud ligi 20 euro juures tonni kohta. Ka järgmiseks paariks aastaks prognoosib Eesti Energia kvoodihinna püsimist 20 euro ligi. Kuivõrd Eestis tekib 1 megavatt-tunni elektri tootmisel ligi 1,2 tonni süsihappegaasi, siis tähendab see elektri müügitulust ligi poole maksmist kvooditasudeks.
"Meil on ka varasemalt ette ostetud kvoote madalama hinnaga, kui oleksime pidanud kolmandas kvartalis ostma, oleks olnud kulu süsihappegaasi kvoodile 50 miljonit eurot," ütles Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila. Samas oli tema sõnul tegelik kulu tänu varasemalt ostetud kvootidele ligi 28 miljonit eurot.
Järgmise aasta jooksul prognoosib Eesti Energia aga süsihappegaasi kvoodi hindade kõrgel püsimise kõrval elektri turuhinna olulist langemist Põhjamaade hüdroenergia reservide kasvamise tõttu. "Vaadates, mis näpu vahele jääb, siis neljas kvartal ja järgmise aasta esimene kvartal on veel okei, aga kuna elektrihinnad tulevad alla, siis põlevkivist elektri tootmise osas väga julgustav pilt ei ole,“ märkis Sutter.
Eesti Energia kolmanda kvartali müügitulu kasvas aastaga 26,7 protsenti 199,7 miljoni euroni. Ettevõtte kulumieelne ärikasum ehk EBITDA oli 58,4 miljonit eurot, kasvades aastaga 8,1 protsenti. Puhaskasum kahanes aastaga aga 32,8 protsenti 10,9 miljonile eurole.
