Ettevõtjate esindajad tutvustasid oma seisukohti neljapäeval Tallinnas Stenbocki majas toimunud kohtumisel Reformierakonna esimehele, peaminister Andrus Ansipile.

Ettevõtted märkisid oma teates, et Eesti on Euroopa Liidu, NATO ja OECD liige ning kuulub jaanuarist ka eurotsooni. "See loob konteksti, kus meil on vaja uusi sihte, et tagada Eesti stabiilne ja jätkusuutlik majanduslik areng."

"Senised riigivalitsemise põhimõtted on meid hästi teeninud ja aidanud läbi ka viimasest kriisist. Maailm meie ümber on aga muutunud ja muutunud on ka Eesti ise. Järelikult tuleb kokku leppida ühised uued eesmärgid ja nende saavutamise viisid," seisab teates.

Tööstusettevõtted rõhutasid erakondadele kolme põhivaldkonda, mille osas nad ootavad lähitulevikus konkreetseid tegevussamme.

Esiteks tõid firmad välja suurettevõtete võrdse kohtlemise. Ettevõtete teatel on Eesti majanduskasvu aluseks ja peamiseks tööhõive loojaks viimasel kümnendil olnud ja saab ka edaspidi olla suurtootmine. Hea juhtimise korral on suurettevõtted puhvriks, mis aitavad raskemaid aegu üle elada ja headel aegadel kapitali akumuleerida. Panustamine ainult väiketootmisele muudab Eesti majanduse haavatavaks ja ebakindlaks. Suurte tööstusettevõtete ja nende ekspordi toetamine peab olema üks Eesti lähiaastate prioriteetidest, märkisid ettevõtted.

Teiseks juhtisid tööstusettevõtted tähelepanu maksukeskkonna stabiilsusele, mis on jätkusuutliku majandusarengu aluseks. Suured ettevõtted peavad oma tegevust kavandama ja investeeringuid tegema vähemalt paarikümne aasta perspektiivis. Pidevad muudatused nii otseste kui kaudsete maksude määrades tekitavad ebakindlust ja peletavad investeeringuid, märkisid firmad. Üleminekust stabiilsele ja rahvusvaheliselt usaldusväärsele vääringule ei piisa värske raha Eestisse toomiseks, vaja on ka selgust ja kindlust siseriikliku maksusüsteemi arengus ja põhiprintsiipide püsimises.

Kolmandaks tõid tööstusfirmad välja suurettevõtete huvide kaitsmise välisturgudel. Eesti rikkus kasvab kõrge väärtusega kaupade ekspordist ega saa tekkida vahendustegevusest või vähest lisandväärtust loovast allhankest. Kõige kiirem ekspordikasv saab tulla suurtootmisest. Firmade hinnangul on Eesti tootjad oma Lääne konkurentidega võrreldes halvemas seisus, sest riigipoolne toetus uute turgude leidmisele ja positsioonide hõivamisele on seni olnud väike.

"Enamiku Euroopa Liidu riikide puhul on tavaks, et ametnikud ja diplomaadid seisavad omamaiste tootjate huvide eest nii õigusloome kui kontaktide loomise tasandil. Ka Eestis võiks kokku leppida, millised on prioriteetsed ekspordi arengusuunad ning võimalikud ühispingutused parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja kuidas neid valdkondi edendada ka seadusloome tasandil nii kodumaal kui ka Euroopa Liidus," seisab teates.

"Mitmed ettevõtlusorganisatsioonid on enne valimisi kinnitanud erinevaid programmilisi dokumente, kuid pidasime oluliseks meie kui eksportivate suurtööstuste prioriteedid eraldi välja tuua," ütles ettepanekutele ettevõtete nimel alla kirjutanud Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein. Tema sõnul ei ole suurettevõtete pöördumise eesmärk pakkuda parteidele tegevusprogrammi, vaid tuua esile olulised prioriteedid.

Ettepanekutele kirjutasid alla ABB Eesti AS, Eastman Chemical Company, Eesti Turbaliit, Estonian Cell, Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS, Kiviõli Keemiatööstus, Kunda Nordic Tsement, Nitrofert, Premia Foods, Repo Vabrikud, Silmet, Tikkurila, Tolaram Group ja Viru Keemia Grupp.

BNS