Hooneehitustööde kasvu lähiaja väljavaade on hea
Eesti ehitustööde mahukasvu andis suurima panuse hooneehitus, mis suurenes aastases võrdluses 30%. Rajatiste ehitus suurenes 23%. Sel aastal on ehitusloa saanud üle 1000 eluruumi rohkem kui möödunud aastal samal ajal ning mitteeluruumide ehituslubade arv ehituspinna järgi on suurenenud 12%. Kuigi uute eluruumide pakkumine on suur, on ka nõudlus tugev, mis peaks hinnakasvu võrdlemisi stabiilsena hoidma. 2006. aastal tuli Tallinnas eluaseme ühe ruutmeetri eest välja käia 2,5 netokuupalka, kuid käesoleva aasta esimesel poolel vaid 1,6. Seega on eluasemete taskukohasus oluliselt paranenud. Hooneehitustööde kasvu lähiaja väljavaade on hea. Samas on pikenenud materjalide ja teenuste tarneajad. Mitmed Eesti ehitusmaterjalide tootjad on edukalt sisenenud välisturgudele, mis paneb ehitusmaterjalide tarnetes lisasurve kohalikule ehitusturule.
Ehitustööd sõltuvad üha enam riigitellimustest ja EL-i rahadest
Kuigi hooneehitustööde maht on ehituses ligikaudu kaks kolmandikku, mõjutab rajatiste ehitus ehitussektori kasvu üha enam. Selle taga on peamiselt suurenenud riigitellimused. Valitsemissektori investeeringud taristusse on sel aastal teinud suure tõusu ja ka järgmiseks aastaks on riik plaaninud investeeringuid suurendada. Riik on teinud Eestile 2014–2020 aastateks eraldatud EL-i struktuurivahenditest väljamakseid veel vaid 15% ulatuses, kuid kohustusi on võetud juba oluliselt rohkem. Seega peaks lähiajal EL-i rahade mõju valitsemissektori investeeringutes suurenema. Ees ootavad mitmed suuremahulised taristu- ja ka riigitellimusel tehtavad hooneehitustööd.
Ehitushindade kasv on veel aeglane, kuid kogub tasapisi hoogu
Ehitussektori käibe kiire kasv võimaldab maksta töötajatele kõrgemat palka. Selle aasta esimesel poolaastal on ehituses kasvanud palk ligikaudu samasuguse tempoga nagu kõikides tegevusalades keskmiselt ehk 6%. Samas on tööjõukulude suhe käibesse sel aastal küll alanenud, kuid see on jätkuvalt väga kõrge ja ehitussektori kasumlikkus on madal. Ehitushinnad on taas tasapisi kerkima hakanud (kolmandas kvartalis aastases võrdluses 1,7%), kuid see kasv on veel oluliselt loium kui 2013. aastal, rääkimata möödunud kümnendi buumiaastatest.
Liiga suured riigitellimused võivad põhjustada riske
Kuigi riigitellimuste osakaal on umbes pool ehitustöödest (peamiselt taristuehitus), on sellel ehitussektorile tugev mõju. Kuna tööjõupuudus on viimasel ajal ehitusettevõtetele üha tõsisemaks probleemiks muutunud, võib riigitellimuste suurenemine tõmmata ära ehitajaid elamuehitusest ning samuti ka tööjõudu teistest tegevusaladest. See suurendab aga riske palkade ja ehitushindade liigseks kasvuks. Samuti mõjutavad suurenenud riigitellimused ehitusmaterjalide tarneid. Kuigi sisendihindade kasv ei ole elamuehituses praegu veel nõudlust piiranud, võib ehitushindade tõus suurendada riske nii ehitajatele kui ehituse finantseerijatele. Konkurents ehitussektoris on tihe ning see puudutab eriti väiksemaid alltöövõtjaid, piirab nende marginaalne ning muudab nad sisendikulude tõusu suhtes tundlikumaks.
