Samal ajal on vaesemad pered kaotanud suhteliselt rohkem toidu kallinemisest, kuna toidu osakaal nende eelarves on oluliselt suurem,
ütles Elmik pressiteates ning nentis, et jõukate perede tarbimiskorv on odavnenud oluliselt rohkem kui kehvemal järjel majapidamiste oma.
Juulis alanesid hinnad eelmise aastaga võrreldes 0,9 protsendi võrra. "Eelmise kuuga võrreldes keskmise tarbimiskorvi maksumus ei muutunud. Aastatagusega võrreldes mõjutas hinnaindeksit eelkõige transpordi ja eluaseme odavnemine," märkis Elmik.
Vanemökonomist tõi välja, et mootorikütuste hind alanes madala nafta hinna ja diislikütuse aktsiisi vähendamise tõttu.
"Üüri hind kukkus aastaga 9 protsenti üürikorterite pakkumise hüppelise kasvu tõttu. Lisaks üürile odavnesid kommunaalteenused. Korterite üüripakkumisi oli juunis nii Tallinnas kui Tartus kaks korda rohkem kui aasta varem," ütles ta.
Elmik nentis, et samas korterite ostu-müügihinnad on püsinud üsna stabiilsed, seda hoolimata tehingute arvu märgatavast vähenemisest – selle taga on osaliselt uued korterid, mille hind on keskmisest oluliselt kõrgem.
"Tallinnas oli esialgsetel andmetel korterite keskmine ruutmeetri müügihind juulis eelmise aasta juuliga samal tasemel, Tartus aga aastatagusest kõrgem," tõi Elmik välja.
Ta märkis, et suurematest kaubagruppidest kallines vaid toit, eelkõige puuviljad ja lihatooted. "Toit ja tervishoid on kaks valdkonda, mille hindu koroonakriis allapoole surunud ei ole," ütles Elmik ning lisas, et tervishoiu vallas on kõige rohkem kallinenud hambaravi.
"Hindade langus leevendab majapidamiste olukorda. Tööpuudus on tõusnud 8 protsendini ja kerkib sügisel ilmselt veel. Palgakasv on pidurdunud. Samas on inimeste enda hinnang oma rahanduslikule olukorrale endiselt hea," tõdes vanemökonomist.
Elmiku sõnul peaks aasta kokkuvõttes hinnatase jääma 2019. aasta taseme lähedale ning palgakasv peaks koos töötasu hüvitisega jääma sel aastal ikkagi plusspoolele.
