Eelmise aasta oktoobris rakendusid energiahinna osaline kompenseerimine ja elektri universaalteenus kodutarbijatele, mis vähendas hinnataset ja tekitas madalama võrdlusbaasi. Kuises võrdluses vähenesid käesoleva aasta oktoobris hinnad aga 0,5%. Viimase poole aasta jooksul ei ole tarbijahinnad kuises võrdluses keskmiselt suurenenud. Viimati oli selline periood 2020. aasta teisel poolel, mil koroonakriis oli nõudlusele löögi andnud. Käesoleva aasta algusega võrreldes on hinnad tõusnud 3,6 protsenti.
Toiduainehindade, mis moodustavad viiendiku kogu tarbijahinnakorvist, kasv on aastases võrdluses aeglustunud ning vähemalt juulist kuni septembrini need kuises võrdluses vähenesid. Teenuste hinnakasv aeglustub mitte-energia tööstuskaupade hindadega võrreldes kiiremini, mis viitab nõrgema nõudluse mõjule.
Energiahinnad on langenud ja need on oma suure osakaalu tõttu tarbimiskorvis inflatsiooni ka kiiresti alla toonud. Viimase poole aastaga on toornaftahinna tõus maailmaturul lükanud aga ülespoole ka Eesti tanklates müüdavate autokütuste hinnad. Samas, oktoobris oli bensiini hind aastatagusega võrreldes veel veidi odavam. Kuigi toornafta hinnad on viimasel ajal stabiliseerunud, kujutab Iisraeli ja Hamasi vaheline sõda olulist riski selle tooraine hinnatõusuks, kui sõda peaks Lähis-Ida regioonis laienema.
Ettevõtete poolt lõpptarbijatele edasi suunatud hinnasurve on kiiresti vähenenud – impordi ja töötleva tööstuse tootjahinnad on juba languses. Majapidamiste ja jaekaubanduse hinnakasvuootused on langenud pikaajalise keskmise lähedale. Eratarbimise maht on juba üle aasta vähenenud ja nõrgenenud nõudlus piirab hindade tõstmist.
Inflatsiooni aeglustumine, samas kui palgakasv on tugev, on reaalpalga juba kasvule pööranud. Samas avaldub selle tugevam mõju tarbimisele alles viitajaga. Majapidamiste kindlustunne oma finantsolukorra kohta eesoleva aasta jooksul halveneb jätkuvalt, mis ei luba prognoosida peatset tarbimise kasvu. Viimaste kuude jaekaubanduse kiire mahulangus küll tasapisi taandub, kuid selle 7-protsendine vähenemine septembris on jätkuvalt halb tulemus.
Nõudlust piirab ka intressimäärade tõus. Samas on Euroopa Keskpank tõenäoliselt intressimäärade tõstmise lõpetanud ja 6 kuu euribor on juba kuu aega tipust tasapisi allapoole tulnud. Selle efekt nõudlusele jääb aga vähemalt lähiajal väga tagasihoidlikuks.
Aastases võrdluses on hinnakasvu kiiresti aeglustanud baasefekt, kuna eelmise aasta samal ajal oli hinnatase hüpanud kiiresti väga kõrgele. Järgnevatel kuudel baasefekti mõju aga väheneb. Aasta lõpus kergitab kaupade ja teenuste müügihindasid tõenäoliselt käibemaksu tõstmine. Maksutõusud pidurdavad inflatsiooni aeglustumist ka järgmisel aastal.
