Selle ja järgmise aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu prognoosi ei ole pank jaanuariga võrreldes muutnud: meie hinnangul kasvab majandus sel aastal 3,9 protsenti, kuid järgmisel aastal peaks see majanduse kasvutsükli nõrgenemise tõttu aeglustuma 3 protsendile, teatas Swedbank.

Kuigi Eesti kaubanduspartnerite impordi väljavaade lubab prognoosida sel ja järgmisel aastal välisnõudluse mõningast nõrgenemist, jääb see piisavalt tugevaks ning pakub Eesti ettevõtetele häid ekspordivõimalusi.

Ettevõtete kindlustunne on jätkuvalt kõrge. Kasutamata kapitali on nõudluse suurenedes jäänud vähemaks ning see sunnib ettevõtteid rohkem investeerima. Turuintressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks ning soodustavad investeerimist.

Euroopa Liidu rahade mõju valitsemissektori investeeringutes suureneb. Ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute kasv peaks sel aastal küll aeglustuma, kuid nende tase SKP suhtes tõuseb.

Swedbanki prognoosi järgi aeglustub tarbijahindade kasv sel aastal 3 protsendini. Aeglasem hinnatõus on tingitud väliste hinnasurvete leevenemisest. Nii toornafta kui ka teiste toorainete hinnad peaksid sel aastal kasvama aeglasema tempoga. Kõige rohkem panustavad inflatsiooni toiduainete ja alkoholi ning tubaka kallinemine.

Tugev majanduskasv toetab hõive kasvu ja hoiab tööpuuduse madala, kuigi töövõimereform suurendab vähenenud töövõimega tööotsijate arvu. Kiire palgakasv peaks sel aastal jätkuma, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada. Vabade töökohtade arv on tõusnud viimase majanduskriisi järgse aja suurimaks.

Tulumaksuvaba palgaosa kergitamise tõttu tõuseb suurema osa palgasaajate kasutatav tulu ning sellel peaks olema positiivne mõju eratarbimisele. Nimetatud maksumuudatus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama. Panga prognoosi järgi tõusevad palgad sel aastal ligikaudu 6 protsenti.

Eesti majandus peaks lähiajal püsima heas tasakaalus ja vastupidav. Tugev nõudlus ja mõõdukas hinnakasv aitavad kaasa ettevõtete kasumite paranemisele. Üha suuremat muret teeb aga Eesti pingelisemaks muutunud tööjõuturg. Sellega kaasnev kiire tööjõukulude kasv pidurdab ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime paranemist. Majapidamiste säästumäär on tugev ja nende eelarve tasakaalu lähedal, kuid majapidamiste lõikes on pilt ebaühtlane.

Riigirahandus püsib lähiaastatel suhteliselt heas korras – valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg on väikesed. Majandus ei vaja praegu valitsuselt täiendavat stimuleerimist. Nüüd on hea aeg riigirahanduse tugevdamiseks, sealhulgas reservide suurendamiseks.

Viimase kahe aasta jooksul on maailmamajandus nautinud kaubavahetuse mahtude tugevat kasvu. Imporditollimaksude tõstmine USA-s, sellele järgnevad võimalikud vastumeetmed ja halvimal juhul kaubandussõda ähvardavad aga praegused positiivsed trendid ümber pöörata ning halvendada välisnõudlust. Kuigi Rootsi kinnisvaraga seotud riskid on viimasel ajal vähenenud, tuleb nendega jätkuvalt arvestada.