Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk ütles kolmapäeval panga eraisikute finantseerimise ülevaates, et kinnisvaraturg on 2012. aastal olnud üllatavalt aktiivne.
Tehingute arv on Tuki sõnul aastaga kasvanud ligi neljandiku võrra ning mediaanhind on umbes 10 protsenti kõrgemal tasemel võrreldes eelmise aastaga. Tänavu kolmandas kvartalis oli korteriomandite turul ruutmeetri mediaanhind 760 eurot. "Head objektid ostetakse üldiselt üsna kiiresti," lisas Tukk.
2013. aastal peaks korteriomandite mediaanhind Swedbanki hinnangul püsima vahemikus 750-850 eurot ruutmeetri kohta. "Hinnatrend on sõltuvalt asukohast stabiilne või kergelt tõusev. Trendi mõjutavad selgelt uute objektide tehingud," ütles Tukk.
Tähelepanuväärne on Tuki sõnul see, et käesoleva aasta esimesel üheksal kuul oli laenuga finantseerimise osatähtsus kinnisvaratehingutes 57 protsenti, mis tähendab, et 43 protsenti kinnisvaraturust finantseeriti omavahenditega.
Kui majapidamiste laenude jääk oli septembris 6,88 miljardit eurot, siis hoiuste jääk oli 4,56 miljardit eurot. Nelja aastaga on Tuki sõnul majapidamiste laenude jääk vähenenud 694 miljoni euro võrra ehk üheksa protsenti, samal ajal on hoiuste maht kasvanud 944 miljoni euro võrra ehk 26 protsenti. "Kui vaadata laenude ja hoiuste jäägi suhet, võiks öelda, et majapidamiste tervis on parem kui varem," kommenteeris Tukk.
Intresside langus ja sissetulekute kasv on Tuki sõnul kaasa toonud maksekoormuse vähenemise. "Praegune laenuvõtja mõtleb sügavalt läbi ja enam ei võeta nii suuri kohustusi oma sissetulekute suhtes nagu varem. Meie toetame seda tendentsi," ütles Tukk.
Samuti on tema sõnul jõudsalt vähenemas makseraskustes klientide osakaal. "Swedbankil on 74 000 eluasemelaenu klienti. Aastatel 2009-2010 vajas laenu restruktureerimist 6000 klienti. Neist kolm neljandikku maksavad nüüdseks graafikujärgseid makseid ning praeguseni raskustes on veerand," ütles Tukk ülevaates.
Müüki suunatud elukondliku kinnisvara tagatiste arv on Tuki sõnul võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Kui eelmisel aastal suunas pank müüki 810 tagatist, siis tänavu üheksa kuuga oli see arv 343.
Murekohana tõi Tukk välja asjaolu, et osa makseraskustes kliente ei soovi pangaga suhelda ning seda tehakse alles siis, kui täitemenetluse protsess on juba käima lükatud. "Makseraskustega tuleks kohe pöörduda panka," pani Tukk inimestele südamele.
Laenuga soetatud vara struktuur on Swedbanki andmetel püsinud viimastel aastatel stabiilne - umbes kaks kolmandikku Swedbankist saadud laenuga ostetud varast moodustavad korterid ning veerandi majad. Uute korterite osakaal tehingutes püsis sarnaselt eelmisele aastale ka tänavu üheksal protsendil.
Kuue kuu Euribori 10 aasta aritmeetiline keskmine on Tuki sõnul 2,4 protsenti ning viimased kaks aastat on Euribor liikunud vahemikus 1,83-0,32 protsenti. Eluasemelaenu marginaalid on Tuki sõnul aga tõusnud seoses finantsasutustele kehtestatud uute likviidsus- ja kapitalireeglitega. "Praeguses olukorras võiks pikaajalise eluasemelaenu võtjate jaoks olla üheks alternatiiviks intressi fikseerimine," ütles Tukk.
Eluasemelaenude müük on Swedbanki analüüsi kohaselt mõõdukalt kasvanud, kolmandas kvartalis oli müügi kasv võrreldes eelmise aastaga 10 protsenti. "Stabiilne kasv on kestnud juba viimased kaks aastat. Kuid samal ajal on klientide kohustused ning eraisikute laenukoormus vähenenud," ütles Tukk. Järgmiseks aastaks prognoosib Swedbank eluasemelaenuturul tasakaaluka kasvu jätkumist.
Uueks aastaks ootab pank ka kinnisvaraturu aktiivsuse püsimist. "Kõige suurem risk Eesti majandusele on väliskeskkonna ebastabiilsus," kommenteeris Tukk.
Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viigi sõnul on nii kinnisvaratehingute arv kui mediaanhind viimasel aastal kasvanud, kuid pakkumised on samal ajal vähenenud. Näiteks Tallinnas, kus on suurim osakaal kinnisvaraturul, vähenes pakkumiste arv tänavu novembris aastaga 24 protsenti ning võrreldes oktoobriga 10 protsenti.
Pakkumiste arvu vähenemist põhjustab Viigi sõnul ehituse kõrge omahind, mis ei lase uutel arendustel tekkida. "Praegune uusarenduste tehingute aktiivsus püsib 2002. aasta tasemel, keskmiselt müüakse umbes 100 korterit kuus," ütles Viik. Kui lõhe pakkumise ja nõudluse vahel peaks lähitulevikus veelgi kasvama, võib see Viigi sõnul kaasa tuua hinnatõusu.
Swedbank prognoosib lähituleviku Tallinna uusarenduste korterite hinnaks 1650-1850 eurot ruutmeetri kohta. Ehitushind jääb lähitulevikus prognoosi kohaselt vaatamata Skandinaavia majanduse jahenemisele ja saastekvootidest finantseeritud projektide vähenemisele endiselt kõrgele tasemele. Samas pööravad arendajad järjest rohkem tähelepanu energiatõhususele, ütles Viik ülevaates.
