"Eesti päritolu kaupade eksport tegi juulis võimsa kasvu, suurenedes aastases võrdluses 12 protsenti. Ligi 40 protsenti sellest kasvust tuli mineraalsetest õlidest ja veidi üle kümnendiku piimatoodetest, kuid eksport suurenes ka ilma nende kahe kaubagrupita. Tugeva ekspordikasvu põhjuseks oli mitme kaubagrupi erakordselt madal aastatagune võrdlusbaas. Kaupade ekspordi languse põhi jäigi möödunud aasta juulisse," ütles Mertsina. 

Riigiti oli ekspordikasv samuti väga kontsentreeritud. Kolmandik Eesti päritolu ekspordi kasvust tuli mineraalsetest toodetest Singapuri ja viiendik mobiilsideseadmete väljaveost USA-sse. Neile kahele riigile järgnesid Rootsi, Leedu, Poola ja Läti, kuid hoopis väiksemate osakaaludega. Isegi Soome tegi eksport tagasihoidliku kasvu pärast aasta kestnud langust.

Mertsina sõnul oli juulikuine Eesti päritolu kaupade ekspordi kasv küll erakorraline, kuid kokkuvõttes on ekspordi vähenemine taandumas. "Euroopa Liidu majandus, kuhu läheb üle 70 protsenti meie kaupade ekspordist, on veel nõrk, kuid tasapisi see paraneb. Järgmiseks aastaks prognoosime Rootsis, Lätis ja Leedus juba üle kahe protsendi, Soomes ja Saksamaal aga ühe protsendi lähedast majanduskasvu. See peaks suurendama ka nende riikide nõudlust," rääkis Mertsina. 

"Meie suurima ekspordipartneri Soome majandus vähenes aasta esimesel poolel küll 1,3 protsenti ning ka aasta kokku tuleb langusega, kuid eratarbimine peaks seal tasapisi paranema hakkama. Samas on nii Rootsis kui ka Soomes ehitusturg veel nõrk. Soomes jätkub lähiajal elamuehituse ja erasektori investeeringute vähenemine ning selle paranemist on oodata alles järgmisel aastal," jätkas Mertsina 

Tema sõnul on Rootsis eluhoonete ehituse langus küll peatunud, kui taastumine on aeglane. "Pikemas ettevaates ei saa prognoosida Rootsis tugevat eluhoonete ehituse kasvu, kuna rahvaarvu juurdekasv tuleb oluliselt tagasihoidlikum kui varem. See võib mõjutada meie töötleva tööstuse tegevusalasid, mille tootmismahud on sõltunud paljuski nende kahe riigi ehitusturust," ütles Mertsina. 

Eesti tööstusettevõtete ekspordiootused ja hinnang lähikuude eksporditellimuste kohta on Mertsina sõnul sel aastal veidi paranenud, kuid muutus on väga tagasihoidlik. Eesti tööstusettevõtted on võrreldes teiste Balti riikide ja Soome ettevõtetega olnud pikka aega pessimistlikumad nõudluse suhtes. "Meie ettevõtete osakaal, kes peavad nõudlust peamiseks majandustegevust piiravaks teguriks, on küll möödunud aasta lõppu jäänud tipust vähenenud, kuid käesoleva aasta kolmandas kvartalis oli selliseid ettevõtteid ikkagi veel 71 protsenti. Seda on rohkem kui Lätis, Leedus, Rootsis ja Soomes," ütles Mertsina.

"Koos välisnõudluse suurenemisega tajuvad Eesti tööstusettevõtted paremini ka oma konkurentsivõimet, kuid pikemas ajavõrdluses on see ikkagi langustrendis. Ühest küljest peavad ettevõtted oluliseks investeerida rohkem efektiivsuse tõstmisse, kuid tootmiskulude tõus ja paljudes teistes riikides ettevõtete toetamine, on nende konkurentsivõimele löögi andnud," lisas Mertsina.