August on olnud meie börsi 15-aastase ajaloo paremuselt teiseks kuuks.
Enne äsjalõppenud augustit oli OMXT indeks kerkinud keskmiselt 7,51%
jäädes maha vaid jaanuarile, mis on kosunud keskmiselt 7,71%. Ka pärast
selle augusti suurt langust jääb lõikuskuu keskmise 6,28 protsendiga
endiselt paremuselt teiseks kuuks.
Suure languse üheks põhjuseks oli muidugi ebakindlus maailma
finantsturgudel, aga kindlasti oli oma osa ettevõtete
majandustulemustel. Enamus meie börsiettevõtetest avaldas teise kvartali
majandustulemused just augustis.
Eesti majandus kasvas teises kvartalis esialgsel hinnangul 8,4
protsenti. Kahjuks ei peegeldu see meie börsiettevõtete tulemustes.
Kahjumit sai teises kvartalis neli börsiettevõtet (siin ja edaspidi ei
võta ma arvesse sisuliselt majandustegevusega mitte tegelevaid Trigon PD
ja Järvevana majandustulemusi). Kolmeteistkümne börsiettevõtte
kogukasum oli teises kvartalis 27 senti aktsia kohta, mis on ühe sendi
võrra ehk 3,6% vähem kui eelmise aasta teises kvartalis. Mis veelgi
hullem, kahjumit saanud ettevõtete, eesotsas ehituskontsernide Merko ja
Nordeconiga kahjumid olid märkimisväärsed (20 ja 10 senti aktsia kohta),
kasumid olid aga reeglina üsna marginaalsed. Vaid naistepesu tootja
Silvano raporteeris korralikust kasumi kasvust 40 sendini aktsia. Ilma
Silvanota oleks meie börsiettevõtete kogukasum miinuses.
Ka mitme teised meie börsiettevõtte majandusnäitajad olid kehvemad kui
aasta tagasi. Nii langes raha hulk ettevõte bilansis kokku 5,2 protsenti
136,9 miljoni euroni. Varade maht kahanes 1,8 protsenti 3,1 miljardi
euroni ja omakapital 3,4 protsenti 2,3 miljardi euroni. Siin tuleb
muidugi arvesse võtta, et Silvano FG vähendas aktsiakapitali.
September on aga meie börsi jaoks olnud kehvim kuu langedes keskmiselt
3,57 protsenti. Kuu kaks esimest kauplemispäeva viitavad selle
seaduspärasuse kehtimisele ka sel aastal - OMXT indeks langes nii
neljapäeval kui ka reedel.
Ehkki finantsturgude hilissuvised vapustused on tingitud peamiselt
arenenud riikide probleemidest, on sel aastal kehvemini läinud pigem
arenevate turgude börsidel. Kui S&P 500 indeks on sel aastal
langenud 6,7%, siis Morgan Stanley arenevate turgude indeks on kukkunud
enam üle 10%. Tallinna börsi indeks on aasta algusega võrreldes kaotanud
16,75% oma väärtusest. Muidugi pole see tendents absoluutne, sest
augustikuu kümne suurema langeja hulgas on nii Frankfurdi börsi DAX
indeks kui ka Kopenhaageni börsiindeks.
Volatiilsed aktsiaturud on teinud raskeks fondjuhtide elu.
Investeerimispanga JPM Morgan Chase andmetel on 2806 fondist, mida pank
jälgib, 47% jäänud sel aastal võrdlusindeksile alla enam kui 2,5%, mis
on suurim allajäämine alates 1998. aastast, kirjutab uudisteagentuur
Bloomberg. Siis jäi võrdlusindeksile alla 55% fondidest. Eriti järsult
hakati indeksile alla jääma eelmisel kuul.
Algav nädal tõotab börsidel tulla ebamäärane. Investorite ja
analüütikute peamiseks arutlusteemaks saab ilmselt olema, kas USA
keskpangalt on oodata nn rahatrüki kolmandat vooru. Kuna kätte on
jõudnud kolmanda kvartali viimane kuu, võivad tulla ka mõned
kasumihoiatused.
Pühapäeval möödub 10 aasta terrorirünnakust New Yorgi kaksiktornidele.
Ajakirjanduses on juba hakanud ilmuma meenutusi selle kohutava sündmuse
kohta ning ilmselt jätkub neid kogu nädalaks. See viib tähelepanu
muudest teemadest kõrvale, mis võib tähendada börsidel vähemdramaatilisi
liikumisi, kui me oleme viimasel ajal harjunud nägema.
Tõnis Oja,
www.investmentor.ee
