Täma toimub Luksemburgis Euroopa Liidu kalandusnõukogu istung, mis on Eesti jaoks tähtis, sest viimastel aastatel on Eesti kalapüügivõimalusi kümnete protsentide võrra kärbitud. Eesti on teinud teiste Läänemere riikidega tõsist eeltööd ja läheb läbirääkimistele ettepanekuga varasemate drastiliste kärbete asemel mitme kalaliigi puhul püügivõimalusi suurendada.
Keskkonnaministeeriumi pressiteatest selgub, et Eesti on teinud teiste Läänemere riikidega tõsist eeltööd, püüdes neid veenda mitme kalaliigi puhul püügivõimaluste suurendamises..
Läbirääkimised ei tule kindlasti lihtsad, aga kuna ka teaduslikud andmed kinnitavad, et kalade arvukus ja olukord on Läänemeres stabiilne, ei oleks järjekordne püügivõimaluste järsk lõikamine õigustatud.
Teadlaste andmetel on kiluvarude seisund Läänemerel paranenud, millest lähtuvalt on Eestil ettepanek tõsta kilukvooti järgmiseks aastaks 11% võrra. Ka Läänemere avaosa räimevaru on paremas seisus ja Eesti soov on, et komisjon arvestaks meie ettepanekut suurendada räimekvooti 15% võrra. Liivi lahe räime osas on Eesti ettepanek jätta kvoot selle aastaga samale tasemele.
Lõhe ja tursa püügikvoodite osas peab Eesti õigeks kalade arvukust arvestades püügiõigust vähendada. See on vajalik, et kalade arvukust liigselt ei kahjustataks. Soome lahe lõhekvoodi osas on ettepanek püügiõigus samaks jätta.
Sel aastal on Eesti kilu kalapüügikvoot 25 800 tonni. Räimel on see Läänemere avaosas 8810 tonni ja Liivi lahel 14 120 tonni. Turska võib Läänemere idaosas püüda 1519 tonni ja lääneosas 206 tonni. Soome lahes on lubatud püüda lõhet 1581 isendit ja Läänemere avaosas 2851 isendit. Eestit esindab läbirääkimistel keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
