Tartu linnavolikogu kiitis neljapäeval heaks Tartu linna aastate 2012–2017 eelarvestrateegia ning suunas selle avalikule väljapanekule.
Põhitegevuse tulud kasvavad linna prognoosi kohaselt järgnevatel aastatel keskmiselt kuni neli protsenti igal aastal. Aastatel 2013–2017 prognoosib linn füüsilise isiku tulumaksu kasvuks keskmiselt 5,8 protsenti aastas.
Põhitegevuse kulude kasvu on linn prognoosinud tarbijahinnaindeksi tasemel. Personalikulude kasvule on tugev surve, kuid palkade tõstmine sõltub tegelikkuses paljuski poliitilistest otsustest ja majanduskeskkonnast, ning kuna need ei ole teada, siis on ka personalikulude muutuse puhul võetud aluseks tarbijahinnaindeksi tase, selgub eelarvestrateegiast.
Aastaks 2013 prognoosib linn põhitegevuse kulude kasvu 89,8 miljoni euroni, 2014. aastaks 92,2 miljoni, 2015. aastaks 94,7 miljoni, 2016. aastaks 97,3 miljoni ja 2017. aastaks 99,8 miljoni euroni.
Aastatel 2013 ja 2014 ei suuda linna põhitegevuse tulemi positiivne väärtus aga katta ära investeerimistegevuse negatiivset väärtust, mistõttu tuleb nende vahe finantseerida laenude või likviidsete vahenditega.
Investeerimistegevuse eelarve on kogu strateegia perioodi jooksul negatiivne ehk investeerimistegevuse kulud ületavad investeerimiseks saadavaid tulusid. Kuna linna põhitegevustulem on positiivne ja kasvutrendiga, on linnal võimalus panustada investeerimistegevusse ehk investeeringute tegemise võimekus sõltub linna omafinantseerimise võimekusest.
2012. aastal kasvavad põhivara seotuseks saadavad toetused ja seetõttu ka põhivara soetus oluliselt. Eelkõige on see tingitud Tartu idapoolse ringtee ehitamisest. Edasi hakkab investeeringute maht küll vähenema, kuid püsib kõrge kogu strateegia perioodi jooksul. Riigi tasandil ei ole käesoleva strateegia koostamise ajaks lõplikke otsuseid Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi toetusvahendite jaotuspõhimõtete osas.
Kindlalt on linnal kavas strateegia perioodi jooksul jätkata Tartu idapoolse ringtee projektiga, Tartu ühistranspordi juhtimis- ja kontrollsüsteemi arendamisega, lasteaedade laiendamisega, uue Tartu Loodusmaja rajamisega, Sõpruse paadisadama arendusega, Emajõe kaldakindlustusete rekonstrueerimisega.
Paljud strateegias planeeritud investeeringud on juba hetkel teostamisel. 2013-2014. aastal osaleb linn paljudes välisprojektides ning juba olemasolevate investeerimistegevuse kulude maht on nendel aastatel vastavalt üle 24 ja üle 19 miljoni euro.
Kuigi ligi 60 protsendi nendest kulutustest on võimalik teostada põhivara soetuseks saadava sihtfinantseerimise arvel, tuleb ülejäänud märkimisväärne summa leida linnal omavahenditest. Aastatel 2013-2014 uusi tulude arvel rahastatavaid objekte lisada ei ole võimalik. 2015. aastaks on mitmed olemasolevad projektid lõppenud ning linnal on võimalik vahendid suunata uuteks investeeringuteks.
2012-2014. aastal on eelarve tulem negatiivne, kuna investeerimistegevuse negatiivne väärtus ületab põhitegevustulemi positiivset väärtust. Negatiivse tulemi põhjuseks on eelkõige kõrge välisprojektide omafinantseeringu vajadus, mida majanduse madalseisu tõttu tulud katta ei suuda. Negatiivne eelarve tulem tuleb linnal katta kas täiendava laenuga või likviidsete varade arvelt.
Strateegia perioodi viimastel aastatel kasvavad tulud ja ka põhitegevustulemi positiivne väärtus, mis võimaldab taaskord tasakaalus või ülejäägiga eelarvet. Prognoosiperioodi lõpuks on linna netovõlakoormus langenud 42 protsendini põhitegevuse tuludest.
Valiku väljapaneku ajaks määras volikogu 2. juuli kuni 10. august, kirjutab BNS.
