Koda näeb seesugusel muudatusel kaht peamist eesmärki: esiteks vähendada alustavate ja väikeettevõtete halduskoormust ning samas ka järelevalvet tegeva asutuse halduskoormust, mis lubab suunata põhitähelepanu suure käibega ettevõtete maksuriskidega tegelemisele.
„Peamine, mis maksuvabastuse piiri tõstmine ettevõtetele annab, on uute tegijate turule tuleku toetamine pisut soodsama maksukeskkonna kaudu,“ kirjutab koda oma koduleheküljel. See lihtsustab ettevõtlusega alustamist. Samuti soodustab antud piir eraisikutele pakutavate kaupade-teenuste kättesaadavust, sest hinnasurve on madalam, leiab koda.
25 000-eurose aastakäibega ettevõte on oma profiililt nii-öelda elustiiliettevõte, mille kuu käive on pisut rohkem kui 2000 eurot, kirjutab teenusmajanduse koda. 50 000-eurose aastakäibe saavutab juba korralikult käima läinud väikeettevõte ja eriti soodustab see teenussektoris tegutsejaid ning motiveerib ka käibe senisest läbipaistvamat deklareerimist - seeläbi võib oodata ka varimajanduse vähenemist.
Seega toetab käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmine 50 000 euroni sisuliselt kõiki valitsuse ees seisvaid ja deklareeritud eesmärke: muuta ettevõtluskeskkonda läbipaistvamaks, vähendada ettevõtete bürokraatiat ning muuta riigi enda halduskoormust väiksemaks.
16 000-25 000 euro suurune piir on pigem kosmeetiline muudatus ega anna ettevõtetele senisega võrreldes mingit olulist efekti. Samuti ei vähenda see riigi halduskoormust, leiab koda.
