Liidu juhataja Sirje Potisepp ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et toiduainetööstuses soovitakse hindu tootmissisendite hinnatõusu tõttu tõsta, kuid teiselt poolt avaldab survet hindade langetamiseks tarbijate ostujõu alanemine.

Potisepp lisas, et sisetarbimise tõusu liit sel aastal veel ei oota.

Potisepa sõnul oleks hea, kui kauplustel oleks tarnijatega võimalik senisest paindlikumalt lepinguid sõlmida. Potisepp tõi näiteks toorpiima hinna, mis on tõusnud pidevalt viimased 13 kuud, kuid poodides on hinnad tõusnud oluliselt vähem.

Praegune situatsioon tekitab Potisepa sõnul olukorra, kus toimuvad hinnahüpped. "Oluline on see, et kõik tarneahela lülid ellu jääksid," liasa ta.

Hinnasurve võib Potisepa sõnul viia selleni, et kaupluste sortiment väheneb, rohkem tuleb müügile odavamat kaupa ning importkauba osakaal suureneb. Hinnalangust ta sel aastal jaekaubanduses ei näe, kui seda ei saa ka välistada.

Potisepp rõhutas ka hinna ja kvaliteedi seost – hind langeb sageli toote kvalteedi arvelt. "Lihaga tehtud viiner lihtsalt on kallim, kui sojajahust tehtud viiner." Uuringust nähtub, et just viinerite puhul on kasvanud tootja kaubamärgi usaldusväärsuse tähtsus.

Piima puhul on samas tõusnud hinna kriteeriumi osakaal, mida Potisepa sõnul võib pidada üheks AS Tere ja Comarketi konflikti põhjuseks. "Inimesed on hakanud piima puhul vaatama rohkem hinda, mitte enam konkreetset kaubamärki," selgitas ta.

Uuring kinnitab, et inimesed otsivad võimalusi osta soodushinnaga kaupa ning külastavad mitmeid erinevaid kauplusi soodsamate ostude tegemiseks. Kolm neljandikku elanikest võrdleb enne millegi ostmist toodete hindu ja 66% tarbijatest valib toote odavamate hulgast.

Inimesed on avatud ka erinevatele kampaaniatele.

Uuringust selgub, et kahenädalase perioodi jooksul külastavad inimesed keskmiselt 2,1 erineva jaeketi kauplusi. Võrreldes varasemaga on suurenenud kolme või enamat jaeketti paralleelselt külastavate inimeste osakaal.

Iga päev poes käivate inimeste osakaal on võrreldes 2007. aastaga vähenenud 44%-lt 32%-le. Sagedamini käivad poes madalama sissetulekuga inimesed.

Suuremates kauplustes eelistab sisseoste teha 82% inimestest. Erinevatest ostukohtadest valib odavaima hinnatasemega ostukoha 56% inimestest ning nädalas meeldib külastada mitut erinevat ostukohta 51%-le küsitletutest.

Otsukohtadena eelistab 44% inimestest Selverit ja 35% Maximat, kusjuures Selverit eelistavad enamasti eestlased ning Maximat mitte-eestlased. Selverile ja Maximale järgnevad populaarsuselt Säästumarket, Rimi ja Konsum.

Enne poodi minekut otsustab 71% vastanutest, et mida osta. Võrreldes buumiaastatega on üldine hoiak kasvamas suurema planeerimise poole. Leiva, saia ja piima puhul tegid üle 90% vastanutest ostuotsuse enne poodi sisenemist. Impulssostude hulka kuuluvad pigem maiustused nagu jäätis ja šokolaad.

Tootemargi osas on kohapeal otsustajate osakaal viimase paari aastaga kasvanud, kuid siiski valitakse vaid kindla paari kaubamärgi vahel. Ühte ja sama marki ostetakse tavaliselt leiba, saia ja kohvi, nende kaupade ostmises on inimesed rohkem rutiinis kinni.

Kodumaiseid toiduaineid eelistab sisseoste tehes 84% inimestest. "Eelistus ei kattu alati reaalsusega, kuna inimesed on hinnatundlikud ja mugavad," selgitas TNS Emori uuringute juht Aivar Voog

Turule tulevaid uusi kaubamärke meeldib proovida 63 protsendil inimestest, mis on võrreldes Soome ja Rootsiga kõrge protsent. Enne ostmist võrdleb alati hindu 75 protsenti vastanutest ning tavaliselt valib soovitud kauba odavamate hulgast 66 protsenti vastanutest.

Ühtlasi nähtub uuringust, et tõusnud on jaebrändide all müüdavate kaupade arvukus, millest uuringu koostajate hinnangul annab tunnistust see, et 80 protsenti küsitletutest on neid märganud. 2008. aastal oli vastav näitaja 65 protsenti.

Inimeste suhtumine sellesse, et jaekuabandusettevõtted panevad toodetele oma nime on üldiselt neutraalne ja ei ole paari aastaga muutunud. Selgelt kõige sagedamini ostatavad inimesed Selveri kaubamärgi tooted. Üldse ei osta jaebrändide all müüdavaid kaupu kolmandik tarbijatest.

Uuringust selgus ka, et tootjate kaubamärke peavad inimesed siiski kvaliteetsemaks, hinna osas aga peetakse neid kallimaks. Üheks kõrgemini hinnatavaks kaubamärgiks on jätkuvalt Kalev.

Populaarseim jaebrändi all müüdav kaubagrupp on piim, millele järgnevad mahl ning leiva- ja saiatooted.

Uuringust nähtus ka, et kui tavaliselt väheneb tarbimine jaanuaris detsembriga võrreldes umbes viiendiku, siis sel aastal oli vähenemine 25 protsenti. "See on seotud eurole üleminekuga, kuna hinnad on inimestele veel harjumatud," selgitas Voog.

Slovakkias oli eurole üleminekul detsembri ja jaanuari võrdluses tarbimise langus näiteks 30 protsenti. Voogi sõnul oli see seotud sellega, et ajaliselt kattus see majanduslangusega.

Jaekaebandusseire uringu eesmärgiks oli kaardistada igapäevakaupade ostukohtade konkurentsisituatsioon ja inimeste ostukäitumist mõjutavad tegurid. TNS Emor viis uuringu läbi kolmes küsitluslaines, kokku küsitleti 1500 inimest. TNS Emor viis uuringu läbi kolmes laines, kuna soovis vältida kampaaniate mõju uuringu tulemustele.