Kuigi suurettevõtted on eesmärkide saavutamise suhtes väiksematega võrreldes optimistlikumad, on kindlustunne sektoris mõõdukalt tugev. Olti sõnul plaanib kaks kolmandikku Swedbanki uuringus osalenud toiduainetööstureist tänavu käivet kasvatada.
Toiduainetööstuse käibekasvu veab põhiliselt ekspordi kasv. „Eksporditakse peamiselt lähiriikidesse, sealjuures sihib iga kolmas toiduainetööstus Rootsi turgu,“ ütles Olt. Ettevõtjate sõnul piirab eksporti peamiselt välisnõudlus ja sihtturgude eripärad.
„Kuna vaba tootmisvõimsust napib, tuleb mahtude kasvatamiseks teha investeeringuid ning see on ka enamusel toiduainetööstuse ettevõtjatest kavva võetud,“ märkis Olt. Suur osa investeeringuid suunatakse mahtude kasvatamisse, kuid tähelepanu all on ka efektiivsusinvesteeringud ja järjest enam tootearendus.
Olt kinnitas, et tänane keskkond on investeeringuteks soodne: madalad on nii intressid kui ka teiste sisendite hinnad. Tema sõnul on näha, et ettevõtjate investeerimisjulgus paraneb.
Iga kolmas Swedbanki uuringus osalenud tööstus tunnetab tööjõupuudust olulise, ettevõtte arengut takistava tegurina. Viimaste aastate investeeringud automatiseerimisse on vähendanud nõudlust lihttööliste järele. Sarnaselt teistegi tööstusharudega on enim puudu spetsialistidest.
Toiduainetööstus moodustab Eesti SKP-st 1,7% ning on viimase viie aastaga kasvanud 14%, mis on tuntavalt suurem Euroopa Liidu kolmeprotsendilisest keskmisest kasvust. Aastaga on toiduainetööstuses ettevõtete kasum langenud 15%, kuid ligi pooled ootavad kasumlikkuse paranemist.
Swedbank korraldab Eesti tööstusettevõtete uuringut viiendat aastat järjest, tänavu osales küsitluses 370 olulisemat tööstusettevõtet, neist 46 ettevõtete toiduainetööstusest, mediaankäibega 12 miljonit eurot.
