"Toiduainete hinnad olid ka eurotsooni inflatsioonis üks põhilisi hinnatõusu vedav komponent, seega on tegemist laiema hinnatõusuga kui vaid Eestis," ütles BNS-ile SEB panga majandusanalüütik Ruta Arumäe. Ka LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul olid Euroopa toiduhinnad peamiseks mõjuriks, mis eurotsooni hinnaindeksit on üle nulli hoidnud.
"Eurotsooni ja Eesti hinnaindeksite võrdlemisel peame arvestama ka sellega, et toiduainete kallinemisel on Eesti tarbijale ja hinnaindeksile tunduvalt suurem mõju kui eurotsoonis keskmiselt. Kui Eestis moodustavad ainuüksi toit ja mittealkohoolsed joogid veerandi inimeste tarbimisest, siis eurotsoonis ei kulutata toidule koos alkoholiga viiendikkugi ehk poolteist korda vähem kui Eestis," tõi Vitsur välja.
Toiduhindade veelgi kiiremat tõusu aitavada ohjeldada energiahinnad, märkis oma kommentaaris Nordea panga peaanalüütik Tõnu Palm, kelle sõnul Eestis kohapeal survestab toiduainehindasid peamiselt kasvav palgasisend ja vajadus teenida tagasi vanu ning sooritada uusi investeeringuid. "Mida tugevam on elanike ostujõu kasv, seda kõrgem on Eesti väikesel turul ka motivatsioon hindu tõsta," lisas ta.
Tõusu võiks peamiselt pidurdada toiduhindade langus maailmaturul, aga seda pole lähiajal oodata, pigem vastupidi. "Sellel aastal peaks toiduainete hinnalangus maailmaturul aeglustuma. Peamiseks põhjuseks tootmisest suurem nõudlus," rääkis Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina, kelle sõnul on praegu eriti teravalt näha piimahindade kasvu, mida veab nõudlus näiteks Hiinas ja Venemaal. Teraviljahinnad on küll praegu madalad, aga nemad sõltuvad eriti tulevastest ilmaoludest.
Ka Venemaa ekspordipiirangutest pole mõju toiduainehindadele kuigi palju oodata, sest maailmaturg on laiem kui Venemaa ning kuuldavasti õnnestub piirangute alla sattunud eksporti ümber suunata, märkis Ruta Arumäe. Samal nõul on Heido Vitsur, kelle sõnul Venemaa eksportimise probleemid vaevalt meile leevendust toovad, pigem vastupidi. "Olulise turu äralangemine sunnib ju ettevõtjaid otsi kuidagi teisiti kokku viima," märkis ta.
Tõnu Palmi sõnul on ilma ekspordibarjääritagi Venemaal eksportijate sissetulekuid kahandamas nõrgem rubla vahetuskurss ja aeglustuv hinnakasv.
