Kiire tööstustoodangu kasv, mil toodang kasvas stabiilselt üle 20% eelmise aasta sama kuuga võrreldes, püsis 2011. aasta augustini. Alates septembrist pidurdus kasv märkimisväärselt.
Aasta lõpus mõjutas toodangu kasvu aeglustumist nii Euroopa Liidu (EL) riikide majanduskasvu pidurdumine, mis vähendas nõudlust Eesti toodete järele, kui ka oluliselt kõrgem võrdlusbaas.
Möödunud aasta kokkuvõttes suurenes töötleva tööstuse toodang varasema aastaga võrreldes 22% ning energiatoodang vähenes soojuse tootmise vähenemise tõttu kolm protsenti.
Töötleva tööstuse toodangu kasv põhines peamiselt ekspordi suurenemisel. Välisturule müüdi üle 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Eksport kasvas 2010. aastaga võrreldes üle kolmandiku ehk 36%.
Nõudlus kodumaisel turul oli nõrgem. Siseturule müüdi 2011. aastal üle kümnendiku ehk 14% rohkem toodangut kui aasta varem. Siiski oli siseturu nõudluse kasv 2011. aasta viimases kvartalis kiirem kui ekspordi kasv.
2011. aastal ületas toodang eelmise aasta taseme peaaegu kõikides tööstusharudes. Oluliselt mõjutasid toodangu kasvu suurema osatähtsusega tööstusharud nagu elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes võrreldes 2010. aastaga kaks korda ning puidutöötlemine ja metalltoodete tootmine, kus toodang suurenes vastavalt 12% ja 16%.
Väiksematest tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt masinate ja seadmete, elektrimasinate, kemikaalide ja mootorsõidukite tootmises.
2011. aasta detsembris vähenes tööstustoodang eelmise aasta detsembriga võrreldes kolm protsenti, peamiselt energiatoodangu vähenemise tõttu. Detsembris toodeti 13% vähem elektrit ja 34% vähem soojust kui 2010. aasta detsembris.
Töötleva tööstuse toodang suurenes ühe protsendi võrra.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2011. aasta detsembris üks protsent vähem toodangut kui novembris, töötlevas tööstuses suurenes toodang kuuga ühe protsendi võrra.
