Tegevusalade lõikes viimastel kuudel midagi põhimõtteliselt uut ei ole toimunud. Jätkuvalt on suure mõjuga elektroonika- ja keemiatoodete tootmismahu vähenemine ning septembris langes eelmise aasta kõrgema võrdlusbaasi tõttu tugevamalt ka masinate ja seadmete remont (peamiselt laevade remont).
Juba pikemat aega hoiab töötleva tööstuse kasvu peamiselt puidutööstus. Kuna tootjahinnad on tugevas languses, siis vähenes töötleva tööstuse müügitulu septembris isegi 8%. Töötleva tööstuse käibe tugev langus, samal ajal kui tööjõukulud kasvavad, suruvad allapoole kasumlikkust, mis omakorda halvendab investeerimisvõimalusi ning samuti halvendab olukorda tööturul.
Selgelt allapoole trendiga on sel aastal ka töötleva tööstuse ekspordikäive, mis septembris vähenes aastases võrdluses 10%. Osaliselt on selle taga ekspordihindade languse süvenemine (septembris vähenesid ekspordihinnad aastases võrdluses 4,9%), kuid isegi kui kõrvaldada hinnalanguse mõju, on tegemist tugeva ekspordimahu vähenemisega. Languses on rohkem kui poolte töötleva tööstuse tegevusalade ekspordikäive. Suurima mõjuga on siin kahtlemata elektroonikatoodete väljaveo langus (-24%), millele järgnevad veel keemiatooted, kütteõlid, masinate ja seadmete remonditeenused ning toiduained. Töötleva tööstuse eksporti toetab jätkuvalt aga puidutööstus, mille vähemalt lähiaja väljavaade püsib tugevana.
Septembris jätkus töötleva tööstuse tellimuste langus. Viimase kolme kuu keskmisena on tellimused vähenenud rohkem kui pooltes tegevusalades. Kõige enam mõjutavad seda elektroonikatoodete, keemiatoodete ning paatide ja jahtide ehitustellimuste vähenemine (viimaste tellimused on olnudki üsna volatiilsed. Keemiatoodete tellimuste vähenemine on viimastel kuudel süvenenud. Sellest saab eeldada, et järgnevatel lähikuudel töötleva tööstuse tootmismahu kasvu oodata ei maksa.
Arvestades seda, et eelmise aasta teisel poolel elektroonikatoodete tootmismahukasv kiirenes ning tõstis võrdlusbaasi kõrgemaks, võib oodata lähikuudel selle tootegrupi tootmismahu langust. See omakorda mõjutab tublisti kogu töötleva tööstuse üldpilti. Töötleva tööstuse vähenev tootmismaht viib alla ka ekspordi ning pidurdab teisel poolaastal oluliselt meie SKP kasvu.
Energiasektori langus jätkus. Tööstussektorile tervikuna, kuhu kuuluvad peale töötleva tööstuse ka energiasektor ja mäetööstus, avaldas septembris täiendavalt negatiivset mõju elektritootmise 9% langus. Selle peamiseks põhjuseks oli aastatagusega võrreldes soodsam elektri börsihind.
Tööstustoodangu languse kõrval püsib tarbimine aga tugev. Jaekaubanduses septembris midagi uut ja üllatavat ei toimunud. Nagu oodata oli, jätkus jaekaubanduse müügimahu tugev kasv (septembris 9%). Sel aastal on jaemüügi maht kasvanud kiiremini kui eelmisel aastal. Põhjuseks tugev reaalpalgakasv.
Järgmisel aastal ootame tagasihoidlikku hinnatõusu, mis pidurdab veidi reaalpalgakasvu. See võib hakata tarbimise kasvule piire seadma. Samas, arvestades seda, et elanike säästud on tugevad ning ka tarbimisharjumustel on tugev jõud, siis väga järsku tarbimise langust ma ei ootaks.
Vaatamata reaalpalgakasvule on tarbijate kindlustunne sel aastal tasapisi halvenenud. Selle taga on peamiselt hinnang viimase aasta majandusolukorrale Eestis ja välismaal. Samas ei ole tarbijate kindlustunne (veel) tarbimisele mõju avaldanud .
