2010. aasta alguse mõõdukale kasvule järgnes kiire tõus kevadel ning
juunis, juulis ja augustis tootsid ettevõtted juba üle 20% rohkem
toodangut kui 2009. aasta vastavatel kuudel.
Töötleva tööstuse toodang suurenes septembris 2009. aasta septembriga
võrreldes 32%. Oluliselt (54%) suurenes töötleva tööstuse toodangu müük
ekspordiks. Välisturule müüdi ligi 70% kogu töötleva tööstuse
toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli tunduvalt nõrgem — siseturule
müüdi septembris 7% rohkem toodangut kui aasta tagasi samal ajal.
Septembris ületas toodang eelmise aasta mahu enamikus tööstusharudes.
Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema
osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang
suurenes rohkem kui poolteist korda, ning puidutöötlemine, kus toodang
kasvas veerandi. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang
märgatavalt mootorsõidukite ning masinate ja seadmete tootmises,
peamiselt ekspordi suurenemise tõttu. Toodangu kiire kasvu põhjustaja
oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mille mõju jätkub
2010. aasta lõpuni. Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva
tööstuse toodang jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2010. aasta septembris 4%
rohkem toodangut kui augustis, töötlevas tööstuses suurenes toodang
kuuga 5%.
Septembris toodeti elektrit 41% ja soojust 15% rohkem kui 2009. aasta
septembris. Energiatoodang suurenes peamiselt tootmise elavnemisest
tingitud suurema energianõudluse ning elektri ekspordi kasvu koosmõjul.
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trenda, jaanuar 2000 – september 2010 (2005 = 100)
a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.
Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, september 2010 (protsenti)
Tegevusala | muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetelb | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga |
|
---|---|---|---|
korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelc |
||
KOKKU | 3,6 | 31,1 | 31,1 |
Energeetika | 1,2 | 36,6 | 36,6 |
Mäetööstus | -12,6 | 10,7 | 10,7 |
Töötlev tööstus | 5,0 | 32,0 | 32,0 |
toiduainete tootmine | -1,2 | 0,1 | 0,1 |
joogitootmine | -16,1 | -14,4 | -14,4 |
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | 3,0 | 25,1 | 25,1 |
metalltoodete tootmine | -6,6 | -2,5 | -2,5 |
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 15,8 | 160,0 | 160,0 |
elektriseadmete tootmine | 5,8 | 25,1 | 25,1 |
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | -1,7 | 12,8 | 12,8 |
mootorsõidukite tootmine | 6,8 | 119,6 | 119,6 |
kummi- ja plasttoodete tootmine | -10,3 | 8,6 | 8,6 |
ehitusmaterjali tootmine | 3,1 | 4,7 | 4,7 |
b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.
Statistikaamet