Praeguseks avaldatud andmete põhjal võib eeldada, et Eesti tootjate hinnad on aastaga tõusnud sama palju kui ELi riikides keskmiselt.
Toiduainetööstus püsib jätkuvalt suurema hinnatõusuga sektorite seas, aastaga on hinnad tõusnud 9,2%. Alamsektoritest ei ole üldise hinnatõusuga kaasa läinud lihatööstused ning puu- ja köögivilja töötlemise ja säilitamisega tegelevad ettevõtted, kus hinnad olid aastatagusest ajast vastavalt 2% ja 3% võrra madalamad. Seni toiduainetööstuses hinnatõusu vedanud piimandussektoris on hakanud olukord rahunema ning kuine hinnatõus jäi veebruaris alla protsendi. Samuti on viimastel kuudel peatunud piima kokkuostuhindade kasv, mistõttu võib eeldada ka piimatööstuste väljamüügihindade stabiliseerumist.
Metallide hinnatõus maailmaturul on viinud üles tootjahinnad
metalltoodete tootmises (11%), viimased pool aastat on hinnad püsinud
siiski stabiilsena ning aastane hinnatõus on aeglustunud. Kiire
tootjahindade kasv iseloomustas ka elektriseadmete tootmist (8,9%), kuid
siingi toimus suurem hüpe hinnatasemes peaaegu aasta aega tagasi ning
järgnevatel kuudel on oodata tunduvalt madalamaid kasvunumbreid.
Jaanuariga võrreldes kasvasid enam kui 1% võrra tootjahinnad keemiatööstuses (aastane hinnatõus 7,3%) ning ehitusmaterjalide tootmises (7,9%). Keemiatööstust mõjutab osaliselt nafta hind, nii ekspordi kui impordi suunal on hinnad liikunud tugevasti ülesse. Ehitusmaterjalide nõudlus siseturul pole veel täielikult taastunud, kuid kriisi järgselt on tähelepanu rohkem suunatud välisturgudele, kus kasvanud nõudlus on võimaldanud ka hindu kergitada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
