Võrreldes II kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga
korrigeeritud SKP III kvartalis 0,7%. Eelmise kvartaliga võrreldes
kasvas SKP neljandat kvartalit järjest. Tänavu II kvartalis oli kasv
1,9% ja I kvartalis 1,0%.
SKP jooksevhindades oli III kvartalis 58,8 miljardit krooni (3,76 miljardit eurot).
III kvartali SKP-le avaldas enim mõju töötlevas tööstuses tugeva
ekspordi toel loodud lisandväärtuse kasv (25%). Samuti suurenes
kodumaisele turule suunatud töötleva tööstuse toodangu müük. Viimati
suurenes kodumaisel turul müüdud töötleva tööstuse toodang 2008. aasta I
kvartalis. Töötleva tööstuse kasvus oli kõige suurema osatähtsusega
elektri- ja optikaseadmete tootmisega loodud lisandväärtuse suurenemine.
Olulist mõju avaldas veel puidutöötlemises ja puittoodete tootmises
ning metalli ja metalltoodete tootmises loodud lisandväärtuse
suurenemine. Töötleva tööstuse panus SKP kasvu oli 3,1 protsendipunkti
ehk üle 60%.
Primaarsektori, tööstussektori ning valdavalt turupõhise
teenindussektori tegevusalade lisandväärtus kasvas. Tööstussektoris
vähenes ainsana ehituses loodud lisandväärtus (2%). Samas aeglustus
ehituse lisandväärtuse langus järsult tänu välisturul suurenenud
ehitusmahtudele, samuti koduturul rajatiste ehitusmahtude suurenemisele.
Valdavalt turuvälise teenindussektori ehk nende tegevusalade, mis
kuuluvad valitsemissektorisse ja kodumajapidamisi teenindavate
kasumitaotluseta institutsioonide sektorisse, lisandväärtus vähenes
jätkuvalt.
Vaatamata sisemajanduse nõudluse kasvule (5%), vähenes selle osatähtsus
SKP-s, moodustades III kvartalis 87%. Seega olid sisemajanduse
lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus põhivarasse ja varude muutus
väiksemad toodetud lisandväärtusest. Sisemajanduse nõudlus kasvas
peamiselt varude muutuse suurenemise tõttu. Varude suurenemist mõjutas
peamiselt ettevõtete kaupade ja tooraine varude suurenemine.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 1%, kuid selle mõju
sisemajanduse nõudluse kasvule oli väike. Kodumajapidamiste
lõpptarbimiskulutuste kasvu tõi eelkõige kulutuste suurenemine
püsikaupadele, eelkõige sõidukitele, majapidamistarvetele ja
sisustusele. Samal ajal pidurdas kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste
koondnäitaja kasvu hinnamõjusid arvestades kulutuste vähenemine
toidule, alkoholita ja alkohoolsetele jookidele ning tubakale. Viimati
kasvasid kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused 2007. aasta IV
kvartalis.
Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes kümnendiku. Põhivaraliigiti
vähenesid enim investeeringud hoonetesse ja rajatistesse, kuid mõnevõrra
suurenesid investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Kapitali
kogumahutus põhivarasse on vähenenud alates 2007. aasta III kvartalist.
Kui veel 2007. aastal oli kapitali kogumahutuse osatähtsus SKP-st
keskmiselt 35%, siis tänavu III kvartaliks on see langenud 18%-ni.
Välisnõudluse paranemise toel suurenes kaupade ja teenuste eksport
hinnamõjusid arvestades 24%. Kaupade eksport suurenes 36%, mõjutatuna
peamiselt raadio-, televisiooni- ja sideseadmete väljaveo suurenemisest.
Olulist mõju avaldas veel puidu ja puittoodete, metallitoodangu ning
masinate ja seadmete väljavedu. Majandustegevuse elavnemine ja
sisemajanduse nõudluse suurenemine tõi kaasa sisseveo kiire kasvu.
Kaupade ja teenuste import kasvas 29%, sh kaupade import suurenes
kolmandiku. Kaupade impordi suurenemist mõjutas kõige enam raadio-,
televisiooni- ja sideseadmete sissevedu. Olulist mõju avaldasid veel
mootorsõidukite ning ehitusmaterjalide ja kemikaalide tooraine sisseveo
suurenemine. Kaupade ja teenuste eksport on alates möödunud aasta I
kvartalist olnud impordist suurem. Tänavu III kvartalis oli netoeksport
9% SKP-st.
Nagu tavaliselt, olid III kvartalis välismaailmale makstavad esmased
tulud (hüvitised töötajatele ja omanditulu) suuremad kui sealt saadavad
esmased tulud. Seetõttu oli kogurahvatulu SKP-st väiksem (kogurahvatulu
oli 56,1 miljardit krooni ehk 3,58 miljardit eurot). Kasutatav kogutulu
kasvas III kvartalis lõpptarbimiskulutustest kiiremini, mistõttu
kogumajanduse kogusääst suurenes. Kogusääst moodustas kasutatavast
kogutulust 31%, mis on alates 1995. aastast suurim. Kogusääst on oluline
kodumaine kapitaliinvesteeringute finantseerimise allikas. Et
kogumajanduse sääst oli III kvartalis kapitali kogumahutusest suurem,
oli Eesti välismaailma suhtes netolaenuandja. Netolaenuandmine moodustas
9% kasutatavast kogutulust. Eesti on välismaailma suhtes olnud
netolaenuandja juba alates möödunud aasta I kvartalist.
Tegevusalade lisandväärtuse muutus aheldamise meetodil võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, III kvartal 2010
Primaarsektorisse kuulub põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala.
Tööstussektorisse kuuluvad mäetööstus, töötleva tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus ning ehitus.
Valdavalt turupõhisesse teenindussektorisse kuuluvad hulgi- ja jaekaubanduse, hotellide ja restoranide, veonduse, laonduse ja side, finantsvahenduse, kinnisvara, rentimise ja äritegevuse ning muu ühiskondliku, sotsiaal- ja isikuteeninduse tegevusala.
Valdavalt turuvälisesse teenindussektorisse kuuluvad avaliku halduse ja riigikaitse, hariduse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusala.
