15.03.2024 Reede

Üürikortereid on saadaval järjest rohkem

Kinnisvara24 portaali värske statistika näitab, et jaanuaris lisandus üüriturule ligi veerandi võrra ja veebruaris 14 protsenti rohkem kortereid, kui neid oli pakkumises aasta tagasi - kehvemas seisukorras elamispindadele on praegu keeruline üürilist leida.

Kehvas seisus üüripinnad enam kaubaks ei lähe.
Kehvas seisus üüripinnad enam kaubaks ei lähe. Foto: pexels

„Üürikorterite pakkumiste arv paistab praegu silma kõikjal Eestis. Eriti jaanuaris suurenes kinnisvaraportaalis nende arv aasta taguse ajaga võrreldes märkimisväärselt ning veebruaris see kasvutrend jätkus. Tallinnas kasvas kuulutuste arv eelmisel kuul 25 protsenti, Tartus 18 protsenti ja Pärnus 90 protsenti,“ kommenteeris Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe. 

Maakonniti tuli uusi üürikuulutusi juurde kõige rohkem Raplamaal 123 protsenti, Saaremaal 80 protsenti ning Võrumaal ja Ida-Virumaal 58 protsenti. Samas on suurlinnadest väljaspoole jäävaid üürikortereid portaalis vähem pakkumisel ja seetõttu muudab juba kümne kuulutuse lisandumine tugevalt pakkumiste protsenti. 

„Eelkõige suurlinnade pakkumiste arvu sedavõrd suur kasv näitab, et üleüldine hinnatõus, sealhulgas kommunaalkulude kallinemine ja euribori tõusust tulenev eluasemelaenu intresside märkimisväärne suurenemine, on pannud paljud korteriomanikud rahaliselt sundseisu. Seetõttu on seni vabana seisnud korterid pandud kulude vähendamiseks üüriturule,“ tõdes Uibomäe.

Lisaks mõjutas Tallinna üürituru pakkumiste hulka arendajad, kes muutsid kinnisvaraturu olukorrast lähtuvalt oma äriplaani ja paiskasid osad müümata korterid üüriturule. Selle tulemusel kasvas isegi pealinna üüripakkumiste keskmine ruutmeetri hind umbes neli protsenti.

Samas aga vähenes Uibomäe sõnul üürikinnisvara investorite huvi soetada uut kinnisvara, sest suuremates keskustes ei tasunud laenuraha kallinemise tõttu üüriäri enam vaeva, kuna raha hoiustamine pankades muutus sellest tulusamaks.

Seega on turg üürnike poole kaldu ning kehvemas seisukorras ja väsinud olemisega korterisse on praegu keeruline leida üürilist,

kirjeldas Uibomäe olukorda.

Üürihinnad aga püsivad suuremates linnades ja osades maakondades sisuliselt eelmise aasta tasemel ning pole ka näha, et hakkaksid langema. „Arvestades, et kõrgemad laenuintressid on muutnud korteri ostmise paljude jaoks senisest enam kättesaamatumaks, siis nõudlus üüripindade järgi ei näita vähenemist,“ lisas Uibomäe.

Näiteks Tallinnas on praegu Kinnisvara24 portaalis pakkumisel 2518 üürikorterit ja nende keskmine ruutmeetri hind on 12 eurot. Aasta taguse ajaga võrreldes on üürihind vaid kaks protsenti madalam. Tartus oli veebruaris pakkumisel 254 korterit. Aastaga on ülikoolilinna üürihinnad seitse protsenti tõusnud ning keskmine ruutmeetri hind on 11,7 eurot. Pärnus on vabu üüripindasid 133. Suvepealinnas püsivad hinnad samuti praktiliselt senisel tasemel 9,5 eurot ruutmeeter. Aastaga on keskmine hind langenud seal vaid ühe protsendi jagu.

Maakonniti tõusid üürihinnad veebruaris aasta taguse ajaga võrreldes kõige rohkem Läänemaal ja Võrumaal 12 protsenti, Valgamaal 7,6 protsenti ja Saaremaal kuus protsenti. Samas Raplamaal aga kukkusid 28,7 protsenti, Lääne-Virumaal 16 protsenti, Põlvamaal 13 protsenti, Ida-Virumaal 9,6 protsenti ning Viljandimaal ja Hiiumaal kaheksa protsenti.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255