Liidu hinnangul on Eestis mureks kaasaja nõuetele vastavate elukondlike üüripindade kättesaadavus, sest eraettevõtjatele tasub selliste täislahenduste loomine ära alles kümne aasta perspektiivis. "Ehitamise, arendamise ja väljaüürimise võiksid enda peale võtta erafirmad, aga riik ja kohalik omavalitsus valmistavad ette krundid ja hoolitsevad infrastruktuuri, teede ja tänavavalgustuse eest," ütles BNS-ile Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand.
"Loomulikult tuleb siin vaadata, et avalik sektor liialt ei sekkuks, sest igasuguste toetustega subsideeritud valdkond võib viia selleni, et erasektor ei olegi enam valmis seda teenust osutama," rääkis Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.
"Eesti riigil ja omavalitsustel nii palju raha ei ole nagu Soomes, kus korteriturg on riigi omanduses," lisas Rand ja nentis, et riik võiks kehtestada ühistöös loodavatele korteritele üürihinna ülempiiri. "Samuti võiks riik ka tegelda musta korterituruga.
"Raivo Rand näeb noorte riigist lahkumise ühe põhjusena kroonilist eluasemepuudust. "Kui inimesel pole korterit, siis ta läheb lihtsalt minema," ütles Rand. Kallase sõnul noored lihtsalt ei soovi end siduda laenude ja kinnisvaraga, kui nad tahavad maailmas veel ringi liikuda. "Olud ju muutuvad," rõhutas Kallas praeguseks väljakujunenud olukorra erinevust võrreldes kunagise omandibuumiga.
Eestis ehitatakse aastas umbes 2 000 korterit, mis küll eluasemevajadust ei kata, ent ehitusettevõtjate liidu hinnangul sihtgrupi ostujõud lihtsalt ei võimalda sellest suuremat hulka turustada.
