"Kilekottide liikumist partekontoritesse me küll ei tõestanud, aga see ei olnudki meie eesmärk. Aruanne ütleb, et nagu mujal maailmas, eksisteerib ka Eestis poliitiline korruptsioon," ütles Talvik raporti esitlusel.
Talvik märkis, et korruptsiooniriski teket Tallinna Sadamas võimaldas eelkõige nõrk ja ülepolitiseeritud nõukogu, mis ei täitnud sellele püstitatud ülesandeid ega kontrollinud riigifirma juhtkonna tegevusi.
Lisaks mõjutasid sadama juhtimist ja tegevust oluliselt võimuerakondade kokkulepped ja erimeelsused, avalikkuse ja äriühingu huvid olid poliitiliste eesmärkide kõrval teisejärgulised, märkis Talvik.
Uurimiskomisjoni liige sotsiaaldemokraat Andres Anvelt tõi välja, et sadama nõukogu oleks võinud väga palju negatiivseid protsesse ära hoida. "Nõukogu ei ole küll politsei, kuid neil on sisuline võimalus sekkumaks juhatuse töösse," lisas Anvelt. Ta lisas, et raport osutub väga väärtuslikuks siis, kui riik seal antud soovitusi ja ettepanekuid tulevikus järgib.
Uurimiskomisjoni liige keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et poliitikud eirasid aastaid kaitsepolitsei ja riigikontrolli hoiatusi. "Mitte midagi ette ei võetud ja poliitikud ei pööranud sadamas toimunud kitsaskohtadele ja korruptsioonile tähelepanu. Ministrid pole olnud oma ülesannet kõrgusel. Nõukogu toimetas nii juhuslikult, kuna omanik ei suutnud defineerida oma soove ja eesmärke," lisas ta.
Karilaid tõi välja, et riigikogu uurimiskomisjon ei suutnud tuvastada lõplikku vastutajat, kuna koalitsioonierakondade huvi oli raporti järeldusi minimeerida ja vastu töötada. "Kõik lindistused, mis me inimestega tegime, peaks avalikustama," pakkus ta.
Uurimiskomisjoni liige reformierakondlane Valdo Randpere rääkis, et üks olulisemaid lõppjäreldusi oli see, et riigile kuuluvate äriühingute siseauditid peaksid olema sõltumatud äriühingu juhatusest. "Siseauditi institutsioon võiks olla organisatsioonist välja viidud, et suudaks korruptsioonijuhtumeid ennetada, mitte tagantjärele rääkida," ütles ta.
Lisaks tuleks Randpere sõnul piirata riigi äriühingute juhatuse liikmete ametisoleku aega ja võimalusel teha seda lühemaks. "Veel ühe asjana tuleks läbi mõelda ja töösse panna süsteem, kus nõukogu liikmeid valitaks läbi nomineerimiskomisjoni," märkis ta.
Kui uurimiskomisjoni teised liikmed olid veendumusel, et komisjon ei oleks pidanud paralleelselt uurimisasutustega konkreetset kahtlustust uurima, vaid teostama laiemapõhjalist järelevalvet, siis Isamaa ja Res Publica Liidu liige Siim Kiisler arvas, et komisjon oleks pidanud siiski kahtlustuse vaatluse alla võtma. "Ujuti teiste teemadega väga palju ringi, aga mitte konkreetse kahtlustusega.“
Tallinna Sadama juhtimisele ja järelevalvele hinnangute andmisel tugines uurimiskomisjon peamiselt isikute antud seletustele, riigivaraseadusele, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) soovitustele riigi osalusega äriühingute valitsemise ja juhtimise kohta ning heale ühingujuhtimise tavale.
Komisjon pidas 26 istungit ja kuulas ära enam kui 30 isiku seletused.
Uurimiskomisjoni võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam kuulusid Artur Talvik, Andres Anvelt, Jaanus Karilaid, Siim Kiisler, Henn Põlluaas ja Valdo Randpere.
