Toetuste kasutamise efektiivsust näitab eraldatud ja väljamakstud toetussummade vahe, mis oli 2015. aasta lõpu seisuga 0 protsendiga kõige parem Leedul, 2 protsendiga Sloveenial ja 5%-ga Eestil ning 60%-ga kõige kehvem alles 2013. aastal EL-iga liitunud Horvaatial, teatas KPMG Baltics.
Eestis oli lepingutega kaetud kokku 100% ja välja makstud 95% EL-i poolt eraldatud toetuste mahust, näitab analüüs. Protsentuaalselt oli väljamakseid 111%-ga kõige rohkem Ungaris, 105%-ga Sloveenias ja 95% Leedus.
"Eelmise eelarveperioodi kokku võttes võib öelda, et Eesti suutis võtta eurotoetusest peaaegu maksimumi. Kuid raport märgib ka, et Eesti taristusse tehtud suured investeeringud on tekitanud arutelu, millist mõju avaldab nende haldamise ja hooldamise kulu riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvetele," ütles KPMG Baltics OÜ juhatuse esimees Andris Jegers.
"Samuti on linnastumine Eestis endiselt probleemiks, kuigi maapiirkondade arengusse on suunatud suuri summasid. Rahastusel oli oluline osakaal kutsehariduse reorganiseerimisel ja moderniseerimisel, et tõsta selle konkurentsivõimet," lisas ta.
Eestis tehti eelarveperioodil 2007–2015 suuri investeeringuid infrastruktuuri, sealhulgas teedesse, vee- ja jäätmemajandusse, samuti koolidesse, haiglatesse, kogukondlikesse hoonetesse ja teadus-arendustegevuse infrastruktuuri. Lisaks paigutati raha kaasaegse tehnoloogia arendamise keskustesse ning kvalifitseeritud tööjõu suurendamisse.
Eurotoetused moodustasid eelarveperioodil 16,6% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis oli veidi enam Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisest, mis oli 14,8%. Kõige rohkem mõjutasid toetused 22,9%-ga SKP-d Ungaris ning kõige vähem 3% Horvaatias.
"Uuel eelarveperioodil tuleb eurotoetusi rakendada nii, et neist tõuseks suurt tulu pikas perspektiivis. Sisuliselt on tegu tulevikuinvesteeringutega, mis peavad toetama riigi majandusarengut ning üldise heaolu tõusu," märkis Jegers.
Eelarveperioodiks 2014–2020 on Eestile eraldatud 3,33 miljardit eurot varasema 3,4 miljardi euro asemel. Eelmise aasta lõpuks oli rahandusministeeriumi andmetel uuel eelarveperioodil lepingutega kaetud ligi 23% kogumahust ning välja oli makstud 2% ehk 70 miljonit eurot.
Raport märgib, et pikas perspektiivis muutub Eesti netosaajast netomaksjaks ning seetõttu on vaja eurotoetustele läheneda strateegiliselt, et nende mõju oleks püsiv. Uue eelarveperioodi keskne eesmärk on teadus- ja arendustegevuse arendamine ning koostöö edendamine ettevõtetega. Samuti investeeritakse ettevõtluse toetamisse ja märkimisväärsel hulgal toetatakse ka jätkusuutlike transpordilahenduste arendamist.
KPMG analüüs "EU Funds in Central and Eastern Europe – Progress Report 2007–2015" vaatleb Euroopa Liidu 11 uusimat liikmesriiki, mis ühinesid aastatel 2004–2013: Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari. Uuring analüüsis Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Sotsiaalfondi.
Kaheksa aasta vältel maksid Kesk- ja Ida- Euroopa riigid eelarveperioodiks eraldatud 175,89 miljardist eurost välja 187,1 miljardit eurot, mis on 106% eraldatud kogusummast.
