Varimajanduse mõiste piirid on hajusad ja erinevate metoodikate järgi on selle osakaaluks Eestis saadud 3–26%, kommenteeris uuringut maksu- ja tolliameti teabeosakonna peaspetsialist Ivar Laur. Tema sõnul ei käsitle SSE uuring näiteks salakaubandust ja varjatud äritegevust. Suurim kahju tuleb riigile käibemaksupettustest, mis põhjustavad poole saamata jäänud maksutulust, märkis Laur.
Varimajanduse osakaal on SSE uuringu järgi suurim Eesti ehitussektoris, kus see moodustab 20% kogu majandustegevusest. Teeninduse, hulgimüügi ja jaemüügi alal on varimajanduse osakaal 17%.
Varimajanduse indeksi järgi moodustavad enam kui poole varimajandusest ümbrikupalgad, millele järgnevad ettevõtte tulude ja töötajate arvu varjamine, mille kummagi osakaal on umbes 20%.
Hoolimata kasvust oli 2015. aastal Eesti varimajanduse osakaal Balti riikide väikseim. Eestis ulatus varimajandus eelmisel aastal 14,9%-ni, Leedus 15%-ni ja Lätis 21,3%-ni SKT-st.
Erinevalt varasemate aastate langustrendist kasvas mullu varimajanduse osakaal nii Eestis kui ka Leedus, vastavalt 1,7 ja 2,5 protsendipunkti, Lätis langes see 2,2 protsendipunkti, vahendas BNS.
