Pooled küsitletud ettevõtjatest ootavad kasvuks samas 4-6%.
"Võrreldes läinud aastaga on näha optimismi suurenemist, kuid siiski on
tunda ettevaatlikke noote," kommenteeris uuringut KPMG Baltics OÜ
partner ja juhatuse esimees Andris Jegers.
KPMG Baltics OÜ partner ja juhatuse liige Andres Root sõnas, et veidi
paremad makromajanduslikud ootused peegelduvad ka ettevõtete tasandil.
"Vastanutest 28% plaanib tänavu töötajate arvu suurendada ning
vaid seitse protsenti vähendada. Üle poole vastanutest ei kavanda tänavu
oma firmades palgamuutusi, kuid 43% kavatseb palku tõsta,"
ütles Root. "Oluline on ka tõdemus, et ligi pooled vastajad märkisid, et
peavad praegu ettevõtte tasandil kõige tähtsamaks strateegiaküsimustele
keskendumist."
Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamist pidas riigi struktuurireformi
vallas kõige olulisemaks 33% vastanutest. Ekspordi soodustamist
pidas tähtsaimaks 25% ning innovatsiooni toetamist 15%.
Ettevõtjatest 49% on seisukohal, et pangad on liiga
ettevaatlikud üksikasjades, kuid koostööaltid. Samas 20%
hinnangul on pankade suhtumine äriklientidesse jäigavõitu ja liiga
kontrolliv.
Majanduskriisi peamiseks põhjustajaks peab 64% pankade
järelemõtlematut tava anda laene ilma rangelt riske hindamata ning 18% arvates olid majanduskriisi juured USA-s.
Aasta jooksul välisinvestorite suuremate kapitalimahutuste Eestisse
saabumisse ootab 56% vastanutest, aga 44% hinnangul
praegune tase säilib.
Maksupoliitikas pälvis suurima ehk 87-protsendilise poolehoiu stabiilsus ja ennustatavus.
Sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamist peab vajalikuks 69% ning vastu on 23% küsitletud ettevõtjatest.
Varimajanduse osatähtsuseks Eestis nimetas 61% vahemiku 10-25% ning kolmandiku hinnangul jääb Eestis varimajanduse osa alla
10% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Maailmapanga 2010.
aastal avaldatud uuringu kohaselt oli näitaja Eestis 2007. aasta
andmetel 29,5%.
Riigi prioriteet Eesti energiamajanduse arendamisel peaks 48%
ettevõtjate hinnangul olema tuumaelektrijaama ehitamine Eestisse ning 42% avaldasid toetust elektri- ja soojuse koostootmisjaamadele.
Vastanutest 63% ei kavanda tänavu töötajaskonnas olulisi
muutusi, kuid 28% plaanib tänavu töötajate arvu suurendada ning
seitse protsenti vähendada.
Üle poole ehk 56%i vastanutest tänavu oma firmades palgamuutusi ei kavanda, kuid 43 protsenti kavatseb palku tõsta.
Vaatamata tööpuudusele valitseb ka tööjõupuudus. Enamik vastanutest ehk
93% on seisukohal, et vabadele töökohtadele sobivad vaid mõned
üksikud kandidaadid või on kvalifitseeritud tööjõu leidmine keeruline.
Märtsis 2011 läbi viidud valikvastustega veebiküsitlusele laekus 204
ankeeti. Vastanutest 42% esindasid ettevõtteid, kus üle poole
moodustab Eesti kapital. Peamiselt väliskapitalil põhinevate
organisatsioonide osa oli ligi 43% ning ülejäänud olid riigi-
või munitsipaalettevõtted. Vastanutest 49% olid tegevjuhid, 22% finantsjuhid, 19% omanikud ning ülejäänud teised
juhtkonna liikmed. Üle 25 miljoni eurost aastakäivet näitas 2010. aastal
27% vastanutest ning 74%-l oli see näitaja kuni 25
miljonit eurot.
Rahandusministeerium ootab Eesti tänavuseks majanduskasvuks 4,0%. Eesti kommertspankade ootus jääb valdavalt nelja ja viie
protsendi vahele. Rahvusvahelise Valuutafondi kasvuprognoos on 3,3%.
BNS
