Eesti ettevõtjate ellujäämismäär on aastate lõikes kasvanud, kui aastal 2006 tegutses kolme aasta vanustest ettevõtjatest 64, siis mullu jõudis näitaja 72,8%-ni, selgub strateegia "Eesti ettevõtluspoliitika 2007–2013 lõpparuanne" seletuskirjast. Eelmise aasta lõpu seisuga eksportis eestis 14 364 ettevõtjat, mida on kaks korda rohkem kui 2006. aastal.
Strateegiaga seati eesmärk saavutada 2013. aasta lõpuks Eesti ekspordi 0,095%-line osakaal maailmakaubanduses. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eurostati andmetel Eesti ekspordi osakaal 0,09594%, nii et eesmärk saavutati, märgib ministeerium. Aastal 2007. oli Eesti osakaal maailmakaubandusest 0,088%, edaspidiste konkurentsivõime kavadega seatakse eesmärk jõuda 2020. aastaks 0,11%-lise osakaaluni.
Maailma riikide ettevõtluskeskkondi võrdlevas Maailmapanga poolt koostatavas pingereas "Doing Business" on Eesti 189 riigi arvestuses 22. kohal, 2006. aastal oli riik 16. kohal. Strateegia seatud eesmärk oli jõuda 15 parima ettevõtluskeskkonnaga riigi hulka, eesmärgi mittesaavutamine on ministeeriumi hinnangul osaliselt seotud Maailmapanga metoodika konservatiivsusega, mis ei arvesta muuhulgas ettevõtte elektroonilise asutamise puhul ajakulu adekvaatselt. Samas on Eestil paranemisruumi näiteks väikeosanike huvide kaitsel, märgib ministeerium.
Ettevõtete tootlikkus oli mullu 69,3% Euroopa Liidu (EL) keskmisest. Võrreldes 2006. aastaga on tootlikkus EL-i keskmisele lähenenud, ent strateegia eesmärk jõuda 72%-ni EL keskmisest jäi saavutamata. Üks põhjus on oodatust aeglasem kasv majanduslanguse aastatel, samas ei ole ettevõtjad kriisist väljudes kiiret kasvu saavutanud, märgib ministeerium. Aastaks 2020 on eesmärk jõuda tootlikkusega 80%-ni EL-i keskmiselt.
