40 protsenti vastanutest säästab rohkem kui varem ning 22 protsenti elanikest loodab majanduslike raskuste korral saada abi riigilt ja kohalikult omavalitsuselt.

Koroonaviirusest tingitud eriolukorras on inimeste suurimaks mureks säästude vähesus või puudumine, võimalik töökoha kaotus ja raskused ülalpeetavate eest hoolitsemisel. Murelikuks teeb asjaolu, et uuringu andmeil on sissetulek enim vähenenud kuni 750 eurost netopalka saavate inimeste seas, mis muudab nad finantsiliselt haavatavamaks ning ohustab toimetulekut,“ selgitas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets. 

17 protsenti vastanutest on sissetulek juba vähenenud ja sissetuleku vähenemise pärast lähiajal on mures 62 protsenti. Enim on sissetulek vähenenud teenindus- ja müügitöötajate, iseendale tööandjate ja oskustööliste seas, vastavalt 34, 26 ja 19 protsenti. Sissetuleku vähenemist kardavad kõige enam 1251-1500 euro suurust sissetulekut saavad inimesed, 40-59-aastased ja kolmeliikmelised leibkonnad. 21 protsenti vastanutest ei ole sissetulek vähenenud ja nad ei tunne selle pärast ka muret. Enesekindlamad on elanikud, kes teenivad 1500 eurost netopalka või rohkem.

Levinud on valearusaam, et kui sissetulek on väike, siis ei ole eelarvet mõtet pidada. Tegelikult on vastupidi, sest kui raha on vähe, siis tuleks eriti hoolikalt eelarvet pidada. Jälgida, millele raha kulub ning mõelda, kas seda kulutust on võimalik vähendada või vältida. Ka säästupuhvri olemasolul, mis võimaldaks jätkata endist elustandardit, tuleks vältida üleliigseid kulutusi, sest majanduslikult pingeline olukord võib kesta kauem kui olemasolevatest säästudest jätkuks,“ rääkis Kati Voomets. 

Pingelise majandusliku olukorra tõttu plaanib 61 protsenti elanikkonnast vähendada igapäevaseid kulutusi ja osta vaid vajalikke kaupu. 55 protsenti vastanutest pöörab rohkem tähelepanu oma sissetulekute ja väljaminekute arvestamisele. 

Ka väikese sissetuleku puhul on võimalik säästa, sest oluline ei ole säästeteva summa suurus, vaid säästmisharjumuse kujundamine. Tihti moodustavad pere igakuises eelarves suure väljamineku just väikesed planeerimata kulutused, mida tehakse märkamatult või endale teadvustamata. Sellisteks kuludeks võivad olla paarieurosed kampaaniatooted, mida ei planeeritud osta, erinevad veebiteenuste tellimused, mida kasutatakse vähe või ei kasutata üldse. Sellistelt kaupadelt ja teenustelt säästetud summa saab panna kõrvale ootamatuteks kuludeks,“ selgitas Kati Voomets.

Uuringutulemustest selgus, et enim plaanitakse raha kokku hoida reisimise, kultuuri, meelelahutuse ja vaba aja veetmise ning väljas söömise ja toidu koju tellimise arvelt. Kõige vähem hoitakse kokku tervise, hariduse ja sideteenuste pealt.

Uuringutulemustest selgus, et ligi pooled vastanutest ei plaani laene ja liisinguid lähiajal juurde võtta ning ka suuremate ostude tegemist lükatakse edasi. Ainult üheksa protsenti paneb rõhku sellele, et saaksid oma laenukohustused kiiremini tagasi maksta. 

Elanike kriisiaegse majandusliku toimetuleku uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat märtsi viimasel nädalal. Uuringus osales 794 inimest vanuses 18–74 eluaastat.