"Eelnõu aitab eelkõige väiksemaid ettevõtjaid, säilitades samal ajal aruandluse kvaliteedi. Kokkuvõttes parandab eelnõu ettevõtluskeskkonda, see aga on omakorda majanduskasvu alus," ütles rahandusminister Sven Sester pressiteate vahendusel.
Olulisemad eelnõus käsitletud teemad on mikro- ja väikeettevõtja majandusaasta aruande lihtsustamine ning mikro- ja väikeettevõtja ning keskmise suurusega ja suurettevõtja määratlemine. Lisaks plaanitakse auditi ja ülevaatuse audiitorteenuse kohustuse piirmäärade tõstmist peaaegu kaks korda ning sätestatakse Raamatupidamise Toimkonna juhendite (RTJ) kehtestamine rahandusministri määrusega. Eelnõu jõustumisel võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiiv.
Uue seaduse tõttu saavad rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa hinnangul ettevõtted märgatavalt kokku hoida raamatupidamisega seotud kuludest. "Seadus sisaldab mikro- ja väikeettevõtjale mitmeid soodusrežiime, kusjuures iga konkreetne ettevõtja saab halduskoormuse lõpliku taseme enda jaoks ise kujundada. Valida saab nii aruandevormi kui ka riigile edastatava infokanalit lähtudes konkreetse ettevõtte majandustegevuse aktiivsusest ja spetsiifikast."
Eelnõus rakendatakse ettevõtjate suuruskategooriate kriteeriumitena nii majandusaktiivsust iseloomustavaid arvnäitajaid kui ka avaliku huvi määra iseloomustavaid näitajaid. Nii on mikroettevõtja Eestis registreeritud äriühing, mille näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, mis ei ole käibemaksukohustuslane ning millel on üks osanik, kes on ka juhatuse liige. Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku neli miljonit eurot, müügitulu kaheksa miljonit eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
