Keldo sõnul saavad eksporti kasvatada ainult ettevõtted, kuid riik saab pakkuda konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda. Lähtudes globaalsetest trendidest ja sektorite mõjust meie majandusele, on suurima potentsiaaliga valdkonnad kaitsetööstus, puidutööstus, elektroonika sektor ning tervisetehnoloogia.
Tööstustoodangu konkurentsivõime on võtmetähtsusega
„Kui puidutööstuses on võimalik ümarpalgi väärindamisel paberipuiduks võita 1,75 miljardit eurot, siis kaitsetööstus näeb lähiajal potentsiaali kasvada praeguselt 330 miljonilt vähemalt 1 miljardini,“ ütles Keldo.
„Ajaloo suurim investeering kaitsetööstusse, nii kaitsetööstusparkide kui ka finantsinstrumendina kaitsefondi loomisse, annab sektorile kahtlemata tugeva arengueelise, luues tervikliku tootearendustsükli,“ sõnas Keldo.
Eksportiva majandusena moodustab Eesti sisemajanduse kogutoodangust pea 80 protsenti eksport, ning seetõttu on ka tööstustoodangu konkurentsivõime võtmetähtsusega.
„Selleks, et tööstuse ja sellega kogu majanduse konkurentsivõimet kasvatada, oleme valitsuses astunud samme, mis toetavad ettevõtete tootlikkuse suurendamist teadus- ja arendustegevuste soodustamisega ning parandavad kapitali kättesaadavust näiteks suurinvesteeringute toetuste ja kaitsefondi loomise kujul. Töösse on läinud ka bürokaatia kokkutõmbamise meetmed, mis andmepõhise aruandluse sisseviimisega vähendavad ettevõtete aruandluskoormust ning samuti on loomisel lahendused, mis kiirendavad vähemalt poole võrra planeeringute ja lubade menetlust,“ ütles Keldo.
Plaanis on suurendada oskustööjõu piirarvu
Ekspordi toetuseks on loodud meede erialaliitudele. Juba uuel aastal saab taotleda toetusi, mis võimaldavad ettevõtetel panna seljad kokku ning üheskoos või erialaliidu abiga teha ühiselt sihtturu uuringuid, palgata ekspordinõunikke või osaleda messidel.
„Tööstusele vajaliku oskustööjõu kättesaadavuse parandamiseks plaanime suurendada oskustööjõu piirarvu. Valitsuse majanduskabinetis jätkuvad arutelud nii sellel teemal kui ka puhta energia kättesaadavuse tõhustamiseks, keskendudes mere- ja maismaatuuleparkide arendamisele ning energiahinna diferentseerimisele,“ lisas minister.
Majanduse ja tööstuse tegevuskava 2025. aastaks on valmimas ning seda on plaanis tutvustada detsembris nii ettevõtjatele kui ka valitsusele majanduskabinetis.
