Euroopa rändevõrgustiku kontaktpunkti juht ja sisekaitseakadeemia nõunik Kert Valdaru märkis, et kui Euroopa Liitu saabub Aasiast ja Aafrikast peamiselt lihttöölisi, siis Eestisse on välisriikidest tööle tulnud pigem tippspetsialiste ja oskustööliseid. "Samas teevad muret märgid, mis annavad alust arvata, et Eestis on tööandjad üritanud välisriikide kodanikke tööle võttes kasutada mõningaid ebaausaid võtteid. See aga kahjustab konkurentsi kohalikul tööturul," lausus ta.
Eestis on töötamiseks väljastatud tähtajaliste elamislubade arv kasvanud alates 2005. aastast. Kõige enam on suurenenud elamislubade väljastamine nendele ametikohtadele, kus ei nõuta välismaalastele Eesti keskmise palgaga seotud töötasu maksmist. Seega on sisekaitseakadeemia teatel võimalik, et tööandjad püüavad vältida palgakriteeriumi kohase töötasu maksmist ja töötukassa loa taotlemist. Töötukassa loa taotlemata jätmisel võib tekkida olukord, kus ettevõte palkab välisriigist tööle inimese ka siis, kui Eestis on ametikoha täitmiseks sobilikke tööd otsivaid inimesi olemas.
Majanduskriisi ajal langes töölubade väljastamise arv enim Hispaanias (76,8%), Lätis (74,5%) ja Tšehhis (73,8%) ning nendes riikides võeti kasutusele ka piiravad meetmed. Näiteks Hispaanias, Itaalias, Portugalis ja Ungaris vähendati välistööjõu piirarvu ning Tšehhis loodi tagasipöördumise programm töötuks jäänud välismaalastele. Eestis jäi töörände regulatsioon samal ajal muutmata, nentis sisekaitseakadeemia.
Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt on koostanud päringute vastustele ning rände- ja varjupaigapoliitika aruannetele tugineva taustapaberi, mille tulemused toetavad senist riiklikku poliitikat lubada riiki vaid kvalifitseeritud tööjõudu.
BNS
