Eelnõuga võetakse üle EL-i direktiiv, mille kohaselt peab aastaks 2020 liikmesriikides tarbitud transportkütustest moodustama taastuvast allikast toodetud kütus ehk biokütus 10% kütuste koguenergiast. 2015. aasta seisuga kasutati Eestis transpordis 0,2% taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuseid, põhiliselt roheelektrit, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Seadusega tahetakse sätestada, et aktsiisilaost väljuv kütus peab sisaldama biokütust alates 2017. aasta 1. maist vähemalt 3,3% igas tarbimisse lubatud kütuse liitris, alates 2018. aasta 1. aprillist vähemalt 6,4% igas tarbimisse lubatud kütuse liitris, alates 2019. aastast vähemalt 8%, kuid igas tarbimisse lubatud kütuse liitris vähemalt 6,4% ning alates 2020. aastast vähemalt 10%, kuid igas tarbimisse lubatud kütuse liitris vähemalt 6,4%.
Eelnõu kohaselt võivad alates 2019. aastast tarnijad teha omavahelisi kokkuleppeid, mille raames saab kohustuse täitja eesmärki ületava statistika teisele tarnijale üle kanda. Praegu on Eestis kuus tarnijat, kellest suurimad on kaks: Neste Eesti AS ja Orlen Eesti OÜ.
Biokütust toodetakse taastuvatest allikatest - jäätmetest, loomsetest ja taimsetest rasvadest, toiduks kõlbmatuks teraviljast, rapsiseemnetes, vetikatest jne. Eesti lähiriikidest toodetakse seda näiteks Soomes ja Leedus.
Kuivõrd Lätis ei pea 2017. ja 2018. aasta talvel diislikütusele biokütust lisama, ei ole eelnõu kohaselt diislikütusele biokütuse lisamine kohustuslik 1. novembrist 2017. aastal kuni 31. märtsini 2018.
Kohustuse täitmise osas esitatakse aruanded keskkonnaametile ja kohustuse täitmise üle hakkab järelevalvet teostama keskkonnainspektsioon. Kui tarnija ei täida kohustust, on võimalik talle määrata rahatrahv kuni 400 000 eurot.
Enamus Eestis kasutusel olevatest sõidukitest on võimelised biokütuse lisandiga kütuseid probleemideta kasutama. Sõidukid, mille tootjad ei luba kasutada biokütuse lisandiga bensiini, saavad kasutada bensiini 98. Sõidukitest, milles ei soovitata biokütuse lisandiga kütuseid kasutada, annab ministeerium ülevaate maanteeameti veebilehel.
Muudatuste jõustumisel võib eeldada bensiini hinnatõusu ligi 0,5 eurosenti liitri kohta ja diislikütuse puhul ligikaudu 1-1,5 eurosenti liitri kohta. 2018. aastal võib hinnatõus olla 1-2,9 eurosenti liitri kohta, 2019. aastal 1,2-3,6 eurosenti liitri kohta ja 2020. aastal 1,5-4,5 eurosenti liitri kohta võrreldes 2016. aasta novembrikuu hindadega.
Hinnaprognoos põhineb etanooli ja kvaliteetse biodiislikütuse 2016. aasta novembrikuu hindadel. Arvestades seda, et veel paar aastat tagasi oli võimalik hinnatõus ligi kaks korda kõrgem, ei pruugi biolisandi lisamise kohustus vedelkütuste hinda lähitulevikus üldsegi muuta.
