Valitsus kiitis täna, 25. septembri istungil heaks 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Alates järgmisest aastast lisanduvad vajaduspõhised lastetoetused, suurenevad pensionid ning valitsemisalade palgakulud. See tähendab teiste seas õpetajate, sisejulgeolekutöötajate, kultuuritöötajate, kaitseväelaste kui ka tervishoiutöötajate palkade tõusu.
Tuleva aasta valitsussektori eelarve on tasakaalu lähedal, mis on märk majanduslikust stabiilsusest ning loob üldise soodsa majanduskeskkonna. 2013. aasta eelarve kava järgi püsib ka järgmisel aastal Eesti võlakoormus Euroopa Liidu madalaimana. Järgmise aasta prognoositav võlakoormus on 12 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (Euroopa Liidu keskmine on 83 protsenti). Järgmise aasta riigieelarve tulud suurenevad 163,1 miljoni euro ehk 2,2 protsendi võrra 7,5 miljardi euroni ning kulud suurenevad 1,1 protsenti 7,7 miljardi euroni.
Maksukoormus langeb 2013. aastal 0,6 protsendi võrra 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase. Maksukoormust mõjutavad järgmisel aastal: kohustusliku kogumispensioni kõrgemad riigipoolsed sissemaksed omapoolsete maksetega jätkanuile ja töötuskindlustusmakse määrade vähendamine - kindlustatule kaks protsenti ja tööandjale üks protsent. Alkoholiaktsiisi tõstetakse viis protsenti. Varem otsustatud tubakaaktsiisi tõus jaotatakse kaheks. Aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12 protsenti.
Sotsiaaltoetused moodustavad 2013. aasta riigieelarve kogumahust 33,6 protsenti ehk 2,2 miljardit eurot . Võrreldes 2012. aasta eelarvega suurenevad sotsiaaltoetuste kulud 114,6 miljonit eurot ehk 5,6 protsenti.
Alates järgmise aasta juulist lisanduvad vajaduspõhised lastetoetused. Kokkuleppe kohaselt tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused senistelt 19,18 eurolt tuleva aasta juulist 28,77 euroni ning alates 2015. aastast kahekordseks ehk 38,36 euroni. Kahe lapsega perede vajaduspõhine toetus on tulevast aastast 57,54 eurot ning 2015. aastast 76,72 eurot kuus. Olemasolevad peretoetused säilivad.
Pension tõuseb tuleval aastal viis protsenti. Sotsiaalmaksutulude arvelt makstakse pensionide tõusuks 104,9 miljonit eurot. Riik kannab omalt poolt elanike kohustuslikku kogumispensionifondi üheksa miljonit eurot.
Riik toetab koolivõrgu korrastamist Euroopa Liidu struktuurifondide ja siseriiklike vahenditega. Euroopa Liidu vahenditest panustab riik koolivõrgu korrastamisesse vähemalt ca 24 miljonit eurot ning siseriiklikest vahenditest 4,14 miljonit eurot. Kokku vähemalt 28 miljonit eurot. Haridustoetuse eraldamisel kohalikele omavalitsustele peetakse silmas, et põhiharidus peab olema kodulähedane.
Valitsus peab oluliseks ka ligipääsu parandamist kõrgharidusele. Järgmisel sügisel saavad kõik lävendi ületanud ning normkoormusel õppima asuvad noored õppida ülikoolis tasuta. Käivituvad ka vajaduspõhised (135-eurosed) õppetoetused. Ülikoolide rahastamine muutub selgemaks ning võtab lõpetajate hulga kõrval arvesse ka tegevuse kvaliteeti, ulatust ja tulemuslikkust.
Järgmisel aastal suurenevad märgatavalt vahendid õnnetussurmade vähendamiseks ja ennetamiseks. See tähendab senisest suuremat keskendumist õnnetussurmade (liiklus-, tule- ja uppumissurmade) ja kuritegevuse põhjustele ning läbimõeldud ennetuspoliitikale. Jätkub ka elupäästevõimekuse tugevdamine.
Põllumeestele on tagatud sujuv üleminek uuele otsetoetuste süsteemile. Toetustasemete hoidmiseks on 2013. aastal riiklike üleminekutoetuste ehk nn top-up’ide maksmiseks ette nähtud 24,3 miljonit eurot. Kokku on 2013. aastal maaelu arengutoetuste eelarve koos Euroopa Liidu poolse finantseerimisega 125,29 miljonit eurot.
Kohalike teede hoiuks on 2013. aasta riigieelarves kavandatud 29,2 miljonit eurot, mis on 11,1 miljoni euro võrra enam kui sel aastal. See annab kohalikele omavalitsustele võimaluse investeerida senisest enam teehooldesse- ja ehitusse ning tagada inimeste mugavam liikumine. Riigimaanteede remondi- ja taastustööde kogumaht on tuleval aastal 74 miljonit eurot.
Keskkonnavaldkonnas on põhirõhk puhta joogivee investeeringutel, mis on 2013. aastal ligi 100 miljonit eurot. Järgmisel aastal valmib ligi 40 veemajanduse projekti, millega saab ligi 170 000 inimest kvaliteetse joogivee ja kaasaegse veevärgi. Suurematest projektidest valmivad näiteks Saku, Rae ja Kiili valla ning Saku aleviku veemajandusprojektid.
Sarnaselt möödunud aastaga püsib kaitse-eelarve 2013. aastal tasemel kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. NATO piiririigina peab Eestil olema esmane iseseisev kaitsevõime ning kahe protsendi eraldamine tagab Eesti kaitsevõime stabiilse ja pikaajalise arengu.
2013. aasta eelarvega suurenevad Eesti Kultuurkapitali vahendid, mis suunatakse kultuuriprojektide rahastamiseks. Võrreldes 2012. aastaga suureneb sihtotstarbelise raha hulk 5,2 protsenti. Samuti on järgmisel aastal 8,6 protsenti enam vahendeid harrastusprojektide rahastamiseks, seda tänu hasartmängumaksu suuremale laekumisele.
