Erinevalt eelmisest aastast kehtestatakse selleks aastaks lisaks
räimekvoodid jaotamiseks Liivi lahe ning Läänemere keskosa ja Soome lahe
piirkonna vahel. Liivi lahel jaotatakse räimekvoot Saare ja Pärnu
maakonna kalurite vahel. Määruses on Liivi lahe rannapüügi kvoodist üks
protsent jäetud varuks sügispüügiks ning ülejäänu jagatakse nii, et
Pärnumaa kaluritele jääb püüda 93 protsenti ja Saaremaa kaluritele
seitse protsenti räimekvoodist.
Euroopa Liidu nõukogu määruse kohaselt on Eesti 2011. aasta räimepüügi
kogumaht 28.877 tonni, sellest võib Liivi lahes püüda 16.809 tonni.
Räime püügikvoot Läänemere keskosas vähenes eelmise aastaga võrreldes
2130 tonni võrra, Liivi lahes jäi kvoot samaks. Kilupüügi kogumahuks on
33.077 tonni, võrreldes eelmise aasta 43.522 tonniga. Tursapüügi
kogumaht on kokku 1502 tonni, millest võib Läänemere idaosas püüda 1320
tonni ja Läänemere lääneosas 182 tonni. Võrreldes 2010. aastaga
suurenevad tursa püügivõimalused kokku 183 tonni võrra.
Samuti sätestatakse määrusega väljaspool Läänemerd kalalaeva
kalapüügiloa alusel need kalapüügivõimalused, mida rahvusvahelised
kalandusorganisatsioonid ja Euroopa Liit ei reguleeri. Need
kalapüügivõimalused jäid eelmise aasataga võrreldes samaks.
Lõhet on Eesti kaluritel Soome lahest võimalik püüda 1581 isendit ja
Läänemere avaosast 5267 isendit. Soome lahe lõhe püügivõimalused jäeti
2010. aasta tasemele, kuid Läänemere avaosa püügivõimalusi vähendati 930
isendi võrra.
Kinnitatakse ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eestile selleks aastaks
eraldatud lubatud saak. Saagi määramise aluseks on Eesti ja Venemaa
vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja
kasutamise alase koostöö kokkuleppe ja riikidevahelise
kalapüügikomisjoni otsus.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves suurenevad Eestile eraldatud koha,
latika, ahvena ja haugi kvoot, väheneb särjekvoot, sest 2010. aastal
vahetati seda ahvenakvoodi vastu, mis arvatakse nüüd järgmise aasta
kvoodist maha.
BNS
