Kaubanduskoda oli vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatustele, sest need poleks koja teatel aidanud kaasa soolise palgalõhe vähendamisele, küll aga oleks tööandjatele toonud märgatava halduskoormuse tõusu. Näiteks sooviti eelnõuga panna tööandjale kohustus koguda ja säilitada andmeid tööle kandideerinud ja tööle võetud naiste ning meeste kohta.
Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul puudub vajadus seadusega reguleerida, milliseid soopõhiseid andmeid peab tööandja koguma. Juba praegu peavad tööandjad koguma ning erinevatele riigiasutustele esitama infot, mis võimaldab tööandjal ja ka tööinspektsioonil hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes.
Kaubanduskoda toetab põhimõtet, et sama või võrdväärse töö eest tuleb meestele ja naistele maksta võrdset töötasu, kuid soopõhine diskrimineerimine ei toimu ametikoha lõikes, vaid koja hinnangul peituvad need põhjused mujal. Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas seda eelnõud praegu mitte edasi menetleda.
Riigikogu ei võtnud vastu autoriõiguse seaduse muudatusi, millega sooviti kehtestada arvutitele, televiisoritele, digiboksidele, mobiiltelefonidele ja muudele salvestusseadmetele kuni 4-eurost niinimetatud tühja kasseti tasu. Lisaks kulude kasvule oleks muudatus suurendanud maaletoojate ja müüjate halduskoormust.
Muudatuse eesmärk oli maksta autoritele õiglast hüvitist selle eest, et nende teoseid on lubatud tasuta kopeerida isiklikuks vajaduseks autori nõusolekuta. Kaubanduskoda on varasemalt teinud ettepaneku maksta autoritele õiglast hüvitist läbi riigieelarve. Selle lahendusega minnakse nüüd ka edasi.
Riigikogu menetluses oli eelnõu, millega sooviti väga suures mahus piirata väärtusliku põllumaa omanike õiguseid. Näiteks oli eelnõu kohaselt maa omanikul keelatud kasutada maad ehitustegevuseks, istutada maale puid või põõsaid või lasta maatükil võsastuda.
Kaubanduskoda oli vastu eelnõus toodud piirangutele, sest need oleksid vastuolus põhiseadusega, riivates ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Lisaks on planeerimisseaduses juba täna olemas võimalused väärtusliku põllumaa kaitseks ning eelnõuga plaanitavad muudatused ei ole hädavajalikud. Riigikogu võttis kaubanduskoja ja ka teiste huvigruppide kriitikat kuulda ning loobus maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatuste edasi menetlemisest.
Riigikogu õiguskomisjon otsustas eelmisel nädala lõpetada rahapesu tõkestamist tõhustavate seaduse muudatuste menetlemise. Kõige suuremaks probleemiks eelnõus oli niinimetatud pöördtõendamine, mis paneks tõendamiskohustuse vara legaalse päritolu osas selle omanikule. Kui vara omanik või valdaja seda ei tee, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks üheks aastaks.
Pole välistatud, et oma vara päritolu tuleb tõendada ka nendel, kes ei tegele rahapesuga. Näiteks olukorras, kus koostööpartner Valgevenest või Venemaalt on kandnud Eesti ettevõtte kontole raha, kuid pank leiab, et koostööpartner ei ole usaldusväärne ning selgitustaotluse vastus ega tehingu alusdokument, leping, ei ole piisavad. Sellest tulenevalt leiab pank, et ettevõte ei ole suutnud pangale selgitada oma äritegevust piisavalt ning tekibki rahapesu kahtlus, mis võib anda aluse vara konfiskeerimiseks.
Kaubanduskoda toetab eelnõu eesmärki vähendada suurte rahvusvaheliste rahapesujuhtumite esinemise riski, kuid ei saa nõustuda sellise lähenemisega vara päritolu tõendamisele. Sellised laia kasutust võimaldavad põhiõiguste piirangud ei sobi kokku õigusriigi põhimõtetega. Enne normide kehtestamist tuleb väga hoolikalt läbi analüüsida võimalikud mõjud ning nende vastavus põhiseadusele. Antud juhul seda tehtud pole.
