See, kas müomeeter saab Eesti Nokiaks, selgub aktsiaseltsi Myoton juhataja Aleko Peipsi sõnul tulevikus, sest praegu käivad selle peene aparaadi arendustööd, kirjutab Virumaa Teataja. Küll on müomeetri kasutamisvõimalustest huvitatud Euroopa Kosmoseagentuur ning kosmonautide jälgimiseks on kavas müomeeter ka orbiidile saata. Ettevõttesse on investeerinud mitmed Virumaa ärimehed.
Kosmosevaldkond on küll muu teadusmaailmaga võrreldes kitsas, kuid Aleko Peipsi sõnul tehakse seal teadust kõige kõrgemal tasemel ning sestap pürgib ka Myoton kosmosemeditsiinis tegijaks. “Mingit suurt turuosa seal niikuinii ei eksisteeri, kuid me saame tipptasemel teadusliku referentsi ning tõestuse selle kasulikkuse ja kasutatavuse kohta,” selgitas ta.
Kosmosemeditsiinis saab müomeetriga jälgida lihaste käitumist kaaluta olekus. “Teadupoolest hakkavad lihased kaaluta olekus taandarenema ja meie tehnoloogiaga on võimalik võrrelda taandarengu kiirust ja tempot ning astronautide treeningute efektiivsust,” kõneles Peipsi. Müomeeter aitab seega jõuda selgusele, milline on optimaalne treeninguprogramm.
Praegu teeb Myoton koostööd Euroopa Komoseagentuuriga, huvi on tundnud ka Venemaa. “Eks nad kõik kanaliseeruvad lõpuks ühte kohta ja meil on keeruline teha koostööd kõigi viie suurema kosmoseagentuuriga samal ajal, sestap fokuseerisime oma energia Euroopa Kosmoseagentuurile,” selgitas Aleko Peipsi.
Veel sel sügisel toimuvad Prantsusmaal Bordeaux’s müomeetri järjekordsed katsetused. “Sealt edasi liigume rahvusvahelise kosmosejaama ISS hanke suunas, et aparatuur reaalselt kosmosesse saata ning et sellest seal ka kasu oleks,” kõneles Peipsi, kelle sõnul võiksid astronaudid vähemalt korra nädalas oma lihaseid aparaadi abil mõõta, et näha, mis nendega toimub.
Müomeetrit kasutavad oma treeningute jälgimiseks ja vormi timmimiseks mitu tuntud sportlastki, näiteks Gerd Kanter ja Virgilijus Alekna.
Myoton tegeleb maailmas ainulaadse skeletilihaste diagnostika meetodiga. “Kui me räägime lihaste seisundi hindamisest, siis seda tehakse ju sisuliselt käte abil – küsitakse, kas on valus, ja kombatakse lihaseid ning nii püütakse lihaste seisundit hinnata,” rääkis Peipsi.
Praegu katsub arst või füsioterapeut patsienti käega ja üritab diagnoosi panna. Kui ravi käib, on käega katsudes aga väga raske hinnata, kui õige või efektiivne see on. Müomeeter mõõdab aga lihaste toonust, elastsust ja jäikust ning üritab nende kaudu määrata lihaste kvaliteeti.
“Näpuotstega ei saa ka saata infot andmebaasi või tekitada mingeid arvväärtusi, mille alusel patsiendi seisukorda hinnata,” lisas Aleko Peipsi.
Kui müomeetri tehnoloogia areng oli suhteliselt stabiilne, siis aastatel 2009 ja 2010 toimus väga suur tehnoloogiline hüpe ning pärast seda on erapooletute uuringute abil püütud tõestada viimase tehnoloogia täpsust ja usaldatavust.
Massilise müomeetrite tootmiseni tahab Myoton jõuda paari-kolme aasta pärast. “Aga turule pääsemine on keeruline, aeganõudev ning eeldab ka väga suuri investeeringuid,” ütles Peipsi, lisades, et need on ka põhjused, miks Eestis meditsiinitehnoloogiaid eriti ei arendata.
Artiston Grupi omanikud Margo Klaasmägi, Jaanus Lehtmets ja Raul Vahter on Myotoni suuromanikud 2003. aastast. Äripäeva tänavuse rikaste edetabeli põhjal on iga mehe varanduse väärtuseks hinnanguliselt 7,5 miljonit eurot, mis lubab neil olla 300 rikkaima eestimaalase hulgas.
