Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 2 protsenti ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 13,5 protsenti. Statistikaameti tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid aprillis tarbijahinnaindeksit eelmise aasta aprilliga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust ligi kaks viiendikku, ning eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust viiendiku.
"Paraku jätkus lisaks eluaseme kallinemisele aprillis kiire kaupade kallinemine ka kõige tundlikumas, toiduainete kaubagrupis. Võrdluses märtsiga jäi toiduainete 1,2 protsendi suurune kallinemine alla üksnes eluaseme kallinemisele, aasta arvestuses oli aga toidu kallinemine 0,7 korda kiirem üldisest hinnatõusust," kommenteeris Vitsur BNS-ile.
Ekspert nentis, et kuigi aprillikuu 13,5-protsendine hinnatõus oli võrdluses eelmise aasta sama kuuga viimase 14 kuu madalaim, pole selle tulemuse põhjal mingit alust kergendust tunda, sest hinnatõusu graafiku suund pöördus aprillis sama kurjakuulutavalt ülespoole nagu möödunud aasta kevadkuudelgi. "Kahe aasta kokkuvõttes oli aprilli hinnatõus viimase aja suurim – 32,5 protsenti. Oli ju viimase kolme kvartali jooksul kahe aasta hinnatõus kõikunud 30 protsendi ümber," tõdes Vitsur.
Kokkuvõttes tähendab hinnatõus niivõrd olulistes kategooriates Vitsuri sõnul paratamatult nii ettevõtluskeskkonna kui ka sotsiaalse heaolu halvenemist.
