Riigieelarvega 2018. aastaks kavandatud maksutulust on üheksa kuuga kogutud 73,8 protsenti.
Sotsiaalmaksu tasuti 9,5 protsenti rohkem kui aasta varem. Kuigi kasv on jätkuvalt kiire, septembris see aeglustus. Uue maksuvaba tulu tõttu puhkusetasude ühtlasema välja võtmise mõju on taandunud. Septembris aeglustus keskmise töötasu kasv 7,4 protsendile ja deklareeritud töötajate arvu kasv 2,0 protsendile. Deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust ulatus 59,2 protsendini, mis on ajaloolise kõrgtaseme lähedal.
Tegevusalapõhistel andmetel lisandus suuremates sektorites, kus on vähemalt 30 000 töökohta, septembris hõivatud töökohti kõige enam haldus- ja abitegevustes ning ehituses, vastavalt 3,6 ja 2,9 protsenti. Hariduse töökohtade arvu kasvu aeglustumine 2,2 protsendile ja avaliku halduse töökohtade arvu langus 1,8 protsenti kinnitab puhkusetasude ühtlasema välja võtmise mõju lõppemist.
Palgafondi kasv esimesel üheksal kuul oli suurematest sektoritest kiireim ehituses ja hariduses, vastavalt 12 ja 11,8 protsenti. Hariduse palgakasvu toetab õpetajate palgafondi suurendamine sel aastal. Suurematest sektoritest aeglaseim palgafondi kasv oli jaekaubanduses, 6,3 protsenti.
Käibemaksu tulu oli septembris 194,7 miljonit eurot ning seda oli 6,3 protsenti enam kui 2017. aasta samal kuul. Septembri käibemaksu deklaratsioonide alusel tekkinud ettevõtete tagastusnõudeid kandus järgmistesse kuudesse edasi mullusest vähem.
Maksustatav käive kasvas tegevusvaldkondades kokku võrreldes eelmise aastaga ligi 2 protsenti. Tegevusaladest panustasid käibemaksu tasumise kasvu enim hulgikaubandus ning kinnisvara, kus on viimase kolme kuuga tasumine kasvanud mullusega võrreldes vastavalt 6,4 ja 30,8 protsenti. Tasumise kasv on septembris hulgikaubanduses kui ka kinnisvaras kiirenenud. Kasvu kinnisvara tegevusalal on taganud üürile andmise ning kinnisvara müügi kiire kasv. Hulgikaubanduses tuleneb kasv heast mootorikütuste hulgimüügi kasvust ning tänavusest teravilja soetuse langusest võrreldes mullusega.
Aktsiisitulu tasuti septembri eest kokku 79 miljonit eurot ehk 6,3 protsenti rohkem kui 2017. aasta septembris ning üheksa kuu kokkuvõttes on aktsiise laekunud 5,9 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Alkoholiaktsiisi tulu oli septembris 16 miljonit eurot ning tasumine oli 21,6 protsenti suurem kui möödunud aastal. Jooksva aasta kokkuvõttes on alkoholiaktsiisi tasutud 5,3 protsenti rohkem kui mullu. Septembris vähenes alkoholiaktsiisi tasumine võrreldes augustiga alkoholi müügi sesoonsuse tõttu.
Kütuseaktsiisi tulu oli septembris 43,6 miljonit eurot, mida on 0,3 protsenti rohkem kui mullu, kuid üheksa kuu kokkuvõttes on kütuseaktsiisi laekunud 6,4 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Diislikütust deklareeriti septembris 5 protsenti rohkem kui aasta tagasi ning bensiini deklareerimine oli 8,7 protsenti väiksem aasta tagasi deklareeritud kogusest. Diislikütuse deklareerimise kasvu toetab soodne majanduskeskkond, kuigi naftabarreli hinnatõusust tingitud kütusehindade tõus võib tarbimise kasvu pidurdada.
Tubakaaktsiisi tasuti septembri eest 16,7 miljonit eurot ehk 12 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal kuul ja üheksa kuu kokkuvõttes on tubakaaktsiisi kokku tasutud 5,4 protsenti rohkem kui mullu sama ajaga. Sigarettide deklareerimine on üheksa kuuga vähenenud ootuspäraselt 4 protsenti võrreldes eelmise aastaga.
Septembri lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 0,1 protsendini SKT-st ehk 24 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli 117 miljoni euroga ülejäägis, mille üks põhjus on kohalikele omavalitsustele suunatud tulumaksu määra tõstmine. Sotsiaalkindlustusfondide ülejääk ulatus 54 miljoni euroni. Valitsussektori puudujääk tulenes seega keskvalitsuse eelarve puudujäägist, mis ulatus 196 miljoni euroni. Sellest 33 miljonit moodustasid tagatisfondi hüvitised Versobanki klientidele. Versobanki mõju jääb ajutiseks, kuna likvideerimismenetluse raames hüvitatakse tagatisfondile tehtud kulud. Valitsussektori puudujääk on aasta esimeses pooles tavapärane ja seotud muuhulgas tulumaksutagastustega. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga oli sel aastal eelarvepositsioon Versobanki mõju arvestamata 72 miljoni euro võrra parem.
Margus Tuvikene, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
