"Keskerakond on seisnud klassikalise ettevõtete tulumaksu kehtestamise eest. Eelkõige aitab see vähendada nii rahvusvaheliste suurettevõtete kasumi väljaviimist kui ka erinevaid skeemitamisi maksukohustuste optimeerimise nimel," ütles Aas.
On aus, kui ettevõte maksab maksud riigis, kus ta reaalselt tegutseb. Saadava tulu saame muuhulgas suunata vähekindlustatud perede toetuseks ja solidaarsema ühiskonna loomiseks.
Aasa sõnul tuleb Eesti maksusüsteemi vaadata tervikuna ning muudatused ei tohi halvendada väikeettevõtete toimetulekut ega pärssida iduettevõtete kasvupotentsiaali.
"Maksudest rääkimist ei tasu peljata, kuid muudatuste tegemisel peame silmas pidama, et meil oleks konkurentsieelis võrreldes lähiriikidega. Eesti inimestel peab olema võimalus kaasa rääkida, milliseid teenuseid nad riigilt ootavad ja kust vastavad vahendid tulevad," selgitas Aas. "Ettevõtete tulumaksu kõrval väärib kindlasti arutamist sotsiaalmaksulae kehtestamine ja dividendide maksumäärade ülevaatamine. Hea meel on tõdeda, et keskerakonna kõrval on ka teised erakonnad ja paljud rahanduse asjatundjad jõudnud arusaamiseni, et maksusüsteem vajab kaasajastamist."
Aasa sõnul näitas koroonapandeemia, et tervishoiuvaldkond on olnud alarahastatud ja samuti tõusevad järjest teravamalt päevakorda pikaajalise hooldusega seotud väljakutsed.
"Eesti avalik sektor kulutab pikaajalisele hooldusele aastas üle 100 miljoni euro, järgmise 50 aastaga võib prognoosi järgi vajadus suureneda kuni 900 miljoni euroni. Eesti panustab võrreldes teiste OECD riikidega pikaajalisse hooldusesse vaid 0,4 SKP-st võrrelduna 1,7 protsendi OECD riikide keskmisega. Võrdsele tasemele jõudmiseks peaksid Eesti kulud pikaajalisele hooldusele ulatuma 460 miljoni euroni aastas. Ettevõtete tulumaksust laekuv raha aitaks seda kitsaskohta leevendada," rääkis Aas ning lisas, et täiendavate tulude toel saab tõsta ka eesliinitöötajate palku.
