Lauri sõnul mõjutasid THI liikumist peamiselt kaks tegurit. "Eelmise aasta maksu- ja tariifitõusud jäid tulemata, vastupidiselt toimus hoopis tariifide langus eluasemekulude osas, näiteks gaasihinnad. Tundus, et see efekt oli palju suurem kui prognoositud." Oma mõju oli ka soojal jaanuaril ja konkurentsil kütuste müügi valdkonnas.
Teise olulise tegurina tõi Lauri välja, et jaanuaris oli toidukaupade kuine hinnatõus suhteliselt madal. "Hooajaliselt tõusevad [hinnad] küll, aga üpris tagasihoidlikult. Võib-olla on see seotud sellega, et hinnakontrolli käigus ja nõrga nõudluse juures, just väiksemate sissetulekute poolt, ei ole kaupmeestel olnud võimalik hindu tõsta," rääkis Lauri.
Ta lisas, et inimesed alles harjuvad euroga ja loevad natuke täpsemalt oma kulutusi.
"Kui heidame pilgu teistele hindadele kuises võrdluses, siis näeme, et kõik teised hinnad on natuke rohkem kasvanud, välja arvatud transport," sõnas Lauri. Hinnatõusu muudes valdkondades on ilmselt mõjutanud kergelt tugevnenud nõudlus, samuti hindade ümardamine. "Ka statistikaamet viitab toitlustusele, kus kuine hinnatõus on 1,4 protsenti, mis on täiesti ebaharilik hooaja kohta. Väga selgelt on pärast paralleelkäibeperioodi mõningates kohtades hindu tõstetud," ütles Lauri.
LHV analüütik Nils Vaikla ütles BNS-ile, et jaanuaris toimunud THI tõusu peatumise taga on peamiselt toidukaupade hinnatõusu oluline aeglustumine võrreldes eelnevate kuudega. "Samal ajal odavnes soojusenergia ja elekter ning protsentuaalselt langesid enim soodusmüükide tulemusena rõivaste hinnad."
"Jaanuari statistika põhjal võib öelda, et ümardamisest tulenenud hinnatõus ei ole olnud märkimisväärne ning kohati euro tulekuga kaasnenud hirm hüppelise hinnatõusu ees ei ole realiseerunud," lausus Vaikla.
Ta märkis, et aastases võrdluses on enim kallinenud toidukaubad, mille arvele võib panna poole aastasest inflatsiooninumbrist. Teiseks oluliseks hindade mõjutajaks on kütuse hinnatõus. "Kaks eelmainitud tegurit on tõstnud kaupade ja teenuste hindu kõikjal maailmas, viies eurotsooni riikide hindade kasvutempo viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele."
Vaikla lisas, et võrreldes detsembriga hindade aastane kasv siiski mõnevõrra aeglustus ning THI kasv oli pisut väiksem LHV prognoositud 5,7-protsendisest kasvust. "Kuigi veebruari THI muutus on tõenäoliselt jaanuarile sarnane, siis prognoosime kevade lähenedes inflatsiooni aeglustumist."
Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on inflatsiooni jäämine jaanuaris eelmise kuu tasemele positiivne üllatus. "Samas olid selle taga peamiselt energiahinnad, mis on muutlikud. Surve maailmaturu hindade kasvuks püsib."
Jaanuari kuiseks ja aastaseks tarbijahindade kasvuks prognoosis Nordea vastavalt 0,5 ja 5,8 protsenti. "Meie ootuste kohaselt aeglustub inflatsioon aasta keskpaigaks ning ulatub käesoleval aastal keskmiselt 3,6 protsendini," lausus Palm BNS-ile.
"Toidu- ja energiahindade kasv on globaalne ning jätkub ootuspäraselt ka sellel aastal," ütles Palm. Tema sõnul põhjustavad inflatsioonilised surved suuremat probleemi arenevatele turgudele, kus vastavate kuluartiklite osakaal tarbijakorvis on suurem.
"Arvestades eelmise aasta kiiret hindade kasvu ning ajutisi faktoreid nagu kuiv ilm, mis on mõjutanud toiduainehindasid, ootaks keskmises horisondis mõnevõrra aeglasemat hinnakasvu," ütles Palm.
Ta märkis, et kuna eelmise aasta viimastel kuudel püsis Eesti jaekaubanduse müük tavapärane, ei ole alust arvata, et jaanuaris oleks toimunud seoses euroga olulist tagasitõmbumist. "Euro mõju jäi ootuspäraselt tagasihoidlikuks nii hindade kasvu kui tarbimise osas."
Palmi hinnangul ei jäta globaalsed hinnasurved kütuse- ja toiduainehindade osas mõjutamata ka madala majanduskasvuga Euroopat. Tulemuseks on suurem lõhe tarbijahindade üldnäitaja ja alusinflatsiooni vahel.
"Energiahindade aastakasv püsis eelmise aasta lõpus euroalal kahekohaline paljuski sarnaselt Eestile. Vahe on suurem toiduainehindade osas, kus Eestis on hinnakasv olnud euroalast märgatavalt suurem," lisas Palm.
BNS
