"See on sama kui sajakilone inimene võtaks suurte jõhkrate pingutustega alla 400 grammi. Ülesandepüstitus on juba lati alt läbijooksime. Ja see, et ka selle pisikese summaga ei saada hakkama, näitab täielikku saamatust-käpardlikkust," kritiseeris Ansip valitsuse üldist juhtimatust ja töökultuuri.
"Kui järgmise aasta eelarve on 2,2 miljardiga miinuses, siis 175 miljonit tähendab, et teeseldakse lihtsalt eelarve tasakaalu viimist," lisas Ansip ja avaldas arvamust, et kuna klassikalises mõttes majanduskriisi Eestis pole, siis mingit põhjust eelarve sellisesse defitsiiti lasta pole olnud.
Samuti on Ansipi jaoks häbematus, et lodevust eelarvedistsipliini korraldamisel üritatakse varjata sõjaga Ukrainas ja kaitsekulutuste suurendamisega, kui reaalsuses on kaitsekulutustesse läinud "häbematult, häbematult vähe" ning riigieelarve mahu kasvust kõigest alla kümnendiku on moodustanud kaitsekulud.
Kui kindral Martin Herem on öelnud, et Eestil on puudu 1,6 miljardi euro jagu laskemoona, siis see summa tuleb ka leida, leidis Ansip. "Jutud sellest, et kui majandus ei kasva ja mõned kaitsehanked edasi lükata, ei päde absoluutselt. Inimene, kes sellist juttu räägib, ei ole kindlasti Eesti vabariigi patrioot."
"Peab olema üldrahvalik arusaam, et eksistentsiaalsed ohud tuleb kõrvaldada. Kui meil on praegu olnud rahuaja riigikaitse vajadused esiplaanil ja oleme neid rahuaja vajadusi rahuldanud rahalises mõttes päris hästi – oleme protsendilt olnud kogu aeg NATO-s esimese viie seas kaitsekuludes -, siis praegu on oht muutunud Ukraina sõja läbi reaalseks ja me peame arvestama sõjaajavarudega," märkis ta.
Ja kui Eesti seisab silmitsi eksistentsiaalsete ohtudega, tuleb olla valmis taluda ka ebamugavusi. Ta toob näiteks maksuküüru kaotamisest loobumise. Kuigi maksuküür talle üldse ei meeldi, siis Ansipi sõnul peaks olema – kuna ajastu eripärad seda nõuavad - praegusel ajal valmis taluma ka kahte küüru. "Nagu kaamel," ütles ta.
Siiski leiab Ansip, et kulutusi annab efektiivsemalt teha ja midagi kokku hoida absoluutselt igas valdkonnas, ka riigikaitses, ja keegi ei saa öelda, et neil on kõik kõige paremas korras.
"See jutt, et meil üldse pole raha, päädib jälle 15 miljoni eest roheoskuste õpetamisega. Otsisime 10 miljonit õpetajate palgaraha, aga kulutame samas 15 miljonit, et roheoskusi õpetada… No mis asi see on."
