Fraktsiooni esimees Marek Reinaas selgitas pöördumises rahandusministeeriumile, et Eesti 200 näeb automaksu üksnes negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise meetmena, mitte varamaksuna, mida praegu välja pakutud iga-aastane liiklusregistripõhine aastamaks tema sõnul oleks. Samas registreerimismaksul on Reinaasa hinnangul oluline regulatiivne roll uue või kasutatud sõiduauto valikul ja sõidukipargist tulenevate negatiivsete keskkonnamõjude vähendamisele.
Fraktsiooni vaates on praeguses automaksu disainis mitmed kitsaskohad. Näiteks maksustataks erakonna hinnangul liiklusregistripõhise aastamaksuga sõiduki omamist, mitte aga selle tegelikku kasutamist, "Kaks sõiduauto omanikku, kes omavad mõlemad samade näitajatega sõidukit ja maksavad omandimaksu samas määras – ühe autoomaniku läbisõit on aastas 1000 kilomeetrit, teisel 50 000 kilomeetrit. See kes rohkem sõidab ja keskkonda rohkem saastab, maksab lõppkokkuvõttes keskkonnale tekitatud kahju ja tee koormamise eest vähem. Kuna omandimaks on ka suhteliselt madal, siis ei ole selle aastased määrad sellised, mis suunaksid sõiduki omanikku vahetama olemasolevat sõidukit uuema vastu," selgitas fraktsioonijuht.
Samuti karistab liiklusregistripõhine aastamaks erakonna arvates maapiirkondade inimesi, sest ei võimalda rakendada piirkondlike maksuerisusi ega arvesta ühistranspordi kättesaadavuse ja puudustega. Reinaas tõi ka välja, et liiklusregistris on ligikaudu 230 000 peatatud kandega M1, N1, M1G ja N1G kategooria sõidukit, millest ligikaudu 30 000 sõidukit ei saa liiklusregistrist kustuda ilma lammutustõendita.
"Tõenäoliselt ligikaudu kolm neljandikku on nendest fantoomsõidukid, mis on "ebaseaduslikult" lammutatud ja läheksid hiljem aastamaksu alla. Kui peatatud kandega sõidukid lähevad aastamaksu alla, on risk, mis on juba realiseerunud, kus peatatud kandega sõidukid müüakse fiktiivselt kokkuostjate kätte, kes end seejärel niiöelda pankrotistunuks kuulutavad või äriühingu lõpetavad ja maksuraha jääb riigil nende sõidukite pealt saamata ning peatatud kandega sõidukite probleem kokkuvõttes lahendamata. Selline maksulahendus ei ole lahendus liiklusregistris olevate kustutatud kandega sõidukite ohjamiseks, selleks tuleb leida muud võimalused," toonitas ta.
Liiklusregistripõhine aastamaks ei arvesta fraktsioonijuhi sõnul absoluutselt ka objektipõhiste erisustega, tuues näiteks vanasõidukid, puudega isikute transpordiks kohandatud eriotstarbeliste sõidukid, mis omavad sellekohast erivarustust, hobisõidukid, hooajalised sõidukid, mis on kasutusel mõned kuud suveperioodil, taastamist ootavad sõidukid ja nende doonorsõidukid ning muuseumisõidukid. Mureks on ka subjektipõhised erisused ja võimalikud soodustused liikumispuudega isikutele, erivajadustega isikutele, suurperedele, väikese sissetulekuga inimestele ja maapiirkonnade elanikud.
Lisaks puuduvad eelnõus praegu soodustused ettevõtte sõidukite erakasutuseks töövälisel ajal, millel on Reinaasa sõnul samuti sõidukipargi suurust reguleeriv toime. Võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes pole tema vaates vastuvõetav ka välismaiste numbrimärgiga sõidukite mittemaksustamine.
Fraktsioon leiab, et väljatöötamiskavatsuses toodud valemid soodustavad sõidukite keskmise vanuse kasvu ja Eesti autopargi vananemist. "Registreerimismaksu puhul antakse märkimisväärne soodustus just vanemate sõidukite registreerimisel, mis võib kaasa tuua selle, et Euroopast hakatakse sisse tooma kõrge maksu alla sattunud sisepõlemismootoriga sõidukeid," märkis Reinaas.
"Registreerimismaksuga soovitakse VTK kohaselt maksustada ka Eesti registris olemasolevad sõidukid esmasel omaniku vahetusel, mis ei vasta registreerimismaksu eesmärgile. Registreerimismaksu eesmärk on mõjutada edaspidi Eestis esmaregistreeritavaid kasutatud ja uusi sõidukeid, see tähendab, et siia toodavaid sõidukeid oleksid edaspidi keskkonnasõbralikumad ja väiksema keskkonnajalajäljega. Täna Eesti liiklusregistris oleva sõidukite maksustamine ei aita luua keskkonnasõbralikumat sõidukiparki, vaid lükkab edasi teatud leibkondade otsuse uuema sõiduki soetamiseks. Selline maksulahendus soodustaks vanemate ja keskkonda saastavamate sõidukite pikemat kasutatavust ehk olemasoleva sõidukipargi keskmise vanuse kasvu," lisas ta.
